Obsah (4)

§ 121§ 65§ 76§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3741 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Vaidlusta

§ 121

järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.09.2011.a otsusega nr 1-09-20836 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 17 päeva vangistust. 1.1 Karistusaeg algas 19.04.2012.a ja lõppeb 06.05.

1. a. 1.2 Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 27.04.2013.a. Esimese astme kohtu määruse sisu
2. Maakohtu hinnangul ei ole V.Z ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning V.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3. Maakohus märkis, et V.Z-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalne alus, kuid kuritegude asjaolud ning süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda V.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist

§ 76lg 2 p 2 sätestatud esimesel tähtajal.

4. V.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. V.Z kannab liitkaristusena vangistust esimese ja teise astme kuritegude eest, mis on kahjustanud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid.

§ 121koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis, kehaline ja vaimne heaolu.

Liitkaristuse hulgas on 05.09.2011. a Harju Maakohtu otsusega

§-de 184 järgi mõistetud karistus.

§ 184koosseisuga kaitstav õigushüve on rahvatervis.

V.Z-i isikut iseloomustab varasem korduv karistatus, kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal. Käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsipliinirikkumised, kuigi distsiplinaarkaristused on kustunud. 5. Maakohus leidis, et arvestades ainuüksi

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kurteo raskust ja kuriteoga kahjustatud õigushüve olulisust, ei olnud V.Z-i võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega

§ 76lg 2 p 1 sätestatud esimesel tähtajal.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. V.Z esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kaaluda veelkord enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 6.1 V.Z-i määruskaebuses esitatud põhjendused tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on kokkuvõtlikult järgmised: tal on vabanedes olemas kindel elukoht ja töökoht ning ta on vangistuses viibides läbinud erinevad sotsiaalprogrammid. V.Z rõhutas enda määruskaebuses, et kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et V.Z puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning viimane temale määratud distsiplinaarkaristus oli V.Z-i hinnangul talle määratud õigusvastaselt. Samuti tõi V.Z välja asjaolu, et temaga koos kuriteo toime pannud isikud on juba vanglast ennetähtaegselt vabastatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V.Z-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt ja menetlusõigusest tulenevalt kohus märgib, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine kaebuse piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04). Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti küllaldaselt motiveerinud, need on sisukohased, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata ja vastab vaid määruskaebuses esitatud olulisematele väidetele.

1. V.Z on määruskaebuses osundanud sellele, et tema distsiplinaarkaristus on kustunud ja seda pole maakohus määruse koostamisel justkui arvestanud. Samas nähtub maakohtu 31.05.2013 määrusest, et maakohus on sellega juba arvestanud (lk 10). Küll on maakohus -2- nimetanud, et „käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsipliinirikkumised, kuigi distsiplinaarkaristused on kustunud“. Seega on eelnimetatud määruskaebuse väide asjakohatu.
2. Määruskaebus sisaldab muuhulgas ka mitmeid asjasse mittepuutuvaid väiteid. V.Z-i poolt rõhutatud asjaolu, et talle 09.05.2012 määratud distsiplinaarkaristus oli justkui ebaseaduslik, ei kuulu lahendamisele käesoleva määrusega, kuna karistus on kustunud.
3. V.Z-i poolt välja toodud asjaolu, et tema kaasosalised on juba ennetähtaegselt tingimisi vabastatud, ei saa kolleegiumi hinnangul olla tema enda ennetähtaegse vangistusest vabastamise aluseks, kuna iga isiku ennetähtaegne vabastamine on individuaalne ja sõltub tema isikust ja süüst, mitte asjaolust, kas kohus on otsustanud tema kaasosalised vabastada või mitte.
4. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et V.Z-i puhul on tegemist isikuga, kes viibib vangistuses muuhulgas suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, s.o rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Maakohus on õigustatult motiveerinud, et ainuüksi kindla elu-ja töökoha olemasolu ei saa olla koheselt aluseks isiku vangistusest vabastamisele ennetähtaegselt. Ringkonnakohus leiab , et määruskaebuses nimetatud asjaolud ei ajenda seega maakohtu järeldusi ümber hindama ning V.Z-i karistuseesmärkide täitmiseks ja õiguskorra kaitsmiseks ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ärakantud karistusaeg veel piisav järeldamaks, et V.Z-i käitumine oleks muutunud õiguskuulekaks ning ta suudaks vabaduses uute süütegude toimepanemisest hoiduda.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, määruskaebus rahuldamata ning V.Z tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maili Lokk