1-12-6726/21

1-12-6726 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6726 Kohtukoosseis Mati Kartau, Viivi Tomson, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. oktoobri 2012 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.V määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu M.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 10.10.2012 otsusega tunnistati M.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui M.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määrati 18 kuud.
6. 15.05.2013 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne M.V suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M.V ei täida katseaja kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 30.04.2013, 07.05.2013 ja 14.05.2013, samuti ei osalenud lisakohustuseks määratud sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening.
7. 30.05.2013 toimunud maakohtu istungil M.V tunnistas rikkumisi ja põhjendas seda asjaoluga, et sai ehitusel tööd ning sealt ei saanud registreerimas ja sotsiaalabiprogrammis käia. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et taotlus M.V suhtes vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus tuvastas, et M.V rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ta korduvalt ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimisele. Tema osas esitati ka 20.02.2013 erakorraline ettekanne taotlusega pikendada katseaega 3 kuu võrra ja määrata lisakohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Viru Maakohtu 26.02.2013 määrusega need taotlused rahuldati. Vaatamata eeltoodule M.V jätkas talle pandud kohustuste rikkumist. Sellest tulenevalt maakohus leidis, et kriminaalhooldus M.V suhtes on ebaõnnestunud ja talle mõistetud karistus – 3 kuud vangistust – tuleb täitmisele pöörata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. M.V esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja temale mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Kuna ta sai tööd, siis soovib ta töötada, nõudeid maksta ja elada seaduskuulekalt. Ta palub arvestada, et tööd leida on väga raske. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus on ekslikult viidanud KarS §-le 76 lg 5 kui karistuse täitmisele pööramise alusele, tegelikult tuleb lähtuda KarS § 74 lg 4 sätetest, mida sisuliselt on ka tehtud. 6.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Seda on ka tehtud, sest Viru Maakohtu 26.02.2013 määrusega juba pikendati katseaega ja määrati lisakohustus. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. 6.2 Materjalidest nähtuvalt on M.V rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt rikkus ta korduvalt registreerimiskohustust ja ei täitnud ka talle pandud lisakohustust. 6.3 Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M.V-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. M.V on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks veelkordset M.V katseaja pikendamist ning täiendavate kohustuste määramist. Kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia isiku suhtes, kes ei ilmu kohtumistele kriminaalhooldaja juurde ja ei täida talle pandud lisakohustust. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et M.V leidis tööd ja ei saa seetõttu talle kriminaalhooldusega pandud kohustusi täita, ei vabanda tema poolt kriminaalhooldusest kõrvale hoidumist. 2 Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile eeldab isiku aktiivset osavõttu kriminaalhooldusest, et selle kaudu oleks võimalik saavutada karistuse eesmärgid. 6.4 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et M.V-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Viivi Tomson 3 Tiit Lõhmus