1-13-6041/5

(13250100898)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi S.R süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav S.R, ik. xxx, Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.R kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis

(5)kuud. 2. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata S.R-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 28.02.2013.a. kohtuotsusega nr 1-13-1428 KarS § 213 lg1 alusel mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta üks

(1)kuu ja 28 päeva ning suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus viis

(5)kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa üks

(1)aasta üks

(1)kuu ja 28 päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus üks

(1)aasta kuus

(6)kuud kakskümmend kaheksa

(28)päeva. 1 Kriminaalasi nr 1-13-6041 3. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, ühele

(1)aastale kuuele

(6)kuule kahekümne kaheksale

(28)vangistuspäevale [365+ (6x30) 180+28 =573] ehk 573 vangistuspäevale vastab (573x2) 1146 (üks tuhat ükssada nelikümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. 1146 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kaks

(2)aastat. Üldkasuliku töö tegemisel on S.R kohustatud järgima KarS §-s 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid: 4.

1. elama oma alalises elukohas 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.
7. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale kriminaalhooldusametnikule.
8. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
9. S.R suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
10. Välja mõista S.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
11. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-136041 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - S.R /: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
12. Väljamõistetud sundraha tuleb S.R tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 40 (nelikümmend) eurot. Igakuine sundraha makse tuleb teostada hiljemalt kuu
13. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt 30.08.2013.a. 2 Kriminaalasi nr 1-13-6041
14. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
15. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus S.R süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.05.2013.a kell 21.57 ajal Kuressaare linnas, Tallinna tn 61 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (rikkudes sellega Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid), alkoholijoobeseisundis, mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0055, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,99 mg/l laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,90 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani S.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus S.R-ile nõutud karistus: KarS 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus viis

(5)kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata S.R suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 28.02.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-1428 KarS § 213 lg 1 alusel mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 päeva ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust viis

(5)kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus üks

(1)aasta kuus

(6)kuud 28 päeva. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus

(1)aasta kuus

(6)kuud 28 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd,

(1)aasta kuus

(6)kuud 28 päeva (365+(6x30=)180+28=573)) ehk 573 vangistuspäevale vastab (573x2) 1146 tundi üldkasulikku tööd. 1146 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. 3 Kriminaalasi nr 1-13-6041 Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav S.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi ühe aasta peale. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab S.R-i süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56, 74 ja 69 sätestatule. S.R-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Tõkend – S.R-i suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320 eurot ning seega on sundraha suuruseks 480 eurot (1,5x320 eurot). KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel peab kohus põhjendatuks määrata sundraha tasumise S.R-i poolt ositi 12 kuu jooksul. Kristel Pedassaar Kohtunik 4