lg 3 alusel mitte vabastada R.Z talle 31.10.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6959 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu vanglasse R.Z-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 PÕHIOSA, ASJAOLUD R.Z kannab vangistuses karistust 31.10.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 31.10.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-116959 tunnistati R.Z süüdi
lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 3 kuud vangistust Harju Maakohtu 27.08.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ja loeti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 3, 4 alusel asendati vangistus 476 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli
Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. R.Z määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Otsus jõustus 16.11.
lg 6 alusel tühistati Tartu Maakohtu 31.10.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6959 R.Z-ile mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja määrati pöörata ära kandmata 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täitmisele. 08.10.2012.a määruses põhjendas kohus ärakandmata karistuse täitmisele pööramist järgmiselt: R.Z vanglasse ise karistust kandma ei ilmunud, millest tulenevalt toimetati ta 23.12.2012.a vanglasse karistust kandma sundtoomisega (I,1; II,6). 6 kuud 28 päeva vangistust kannab R.Z alates 23.12.2012.a. R.Z kannab kohtuotsuste kogumis karitust II astme kuritegude eest
lg 2 ja
199 lg 2 p 4,7,8 järgi. R.Z on karistusest ära kandnud
lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistus.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära R.Z-i ja tutvunud prokuröri 28.06.2013.a elektroonselt kohtule esitatud 3 4 arvamusega, on seisukohal, et R.Z ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 03.07.2013.a kohtuistungil avaldas R.Z, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja X. R.Z soovib vanglas enda karistuse lõpuni ära kanda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on R.Z-i tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks märgitud 21.07.2013.a. Kuna 21.07.2013.a on pühapäevane päev, siis vangistusseaduse § 75 lg 1 alusel vabaneb R.Z vanglast tähtaegselt reedel, s.o 19.07.2013.a. Käesolevalt tehtav määrus saab kõige varasemalt jõustuda 16.07.2013.a, juhul kui keegi seda ei vaidlusta. Ennetähtaegselt ja tähtaegselt vangistusest vabanemise vahe on 3 päeva. Kohus aktsepteerib kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni ärakandmiseks ja tähtaegselt vangistusest vabanemiseks ning R.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta, andes sellega ühtlasi R.Z-ile tema soovitud ja taotletud võimaluse, X. Nii kriminaalhooldaja arvamusest kui ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R.Z-ile tema senise vabaduses olnud elukeskkonna (X) vahetus igati kasulik ning aitaks tal paremini vabaduses enda elu õiguskuulekalt elamisega hakkama saada, sealhulgas X. R.Z-i vangistuseelne elukoht X, kuhu läheks R.Z elama ka peale vanglast vabanemist, X. Neil asjaoludel ei ole otstarbekohane R.Z ennetähtaegselt vangistusest kriminaalhooldusele aadressile X vabastada ning kohus peab põhjendatumaks, et kinnipeetav vabaneks tähtaegselt, et ta saaks teostada enda elukeskkonna vahetuse ja minna tööle ning elama välismaale, kus on suurem tõenäosus, et ta suudab hakkama saada enda elu korraldamisega X. R.Z-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhooldus ka tema suhtes otstarbekohaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel osutunud. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.