← Eesti

1-13-4234/3

Obsah (7)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-4234 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Koh

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav E.E Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXX isikukood või sünniaeg:XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud neli korda tõkend: ei ole kohaldatud Riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.E

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata E.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6.-7.

mai 2013. a s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista E.E-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.E ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata E.E katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 23. mail 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

§ 129

lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista E.E-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et E.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 2 päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: E.E süüdistatakse selles, et tema, juhtis 06.05.2013 kella 05.22 paiku Tartumaal, Vara vallas, Aovere-Kallaste-Omedu teel sõiduautot BMW, reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani E.E toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub. Karistuse liik ja määr:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks seitse kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks kuus kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 50lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et talle on tutvustatud

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete sisu.

Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.E süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 64,80 eurot. Kohus on seisukohal, et E.E varalisest seisundist ( hetkel töötu ja sissetulek puudub) tulenevalt on alus anda juba kohtuotsuse kuulutamisel talle võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 10 kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.