← Eesti

1-13-8683/4

Obsah (9)§ 121§ 65§ 331§ 64§ 68§ 74§ 69§ 75§ 3312

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-8683 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 121

ja § 3312 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav F.G Elu- või asukoht ja aadress: vahistatu, asukoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht XXXX Isikukood: XXX Karistatus: karistusregistri andmete järgi seisuga 29.09.2013 kehtivaid kriminaalkaristusi 4 ja väärteokaristusi 1 Tõkend: vahistamine alates 13.06.2013 (kahtlustatavana kinni peetud 06.05.-07.05.2013 ja alates 12.06.2013), varem kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu alates 09.05.2013, Kaitsja Määratud korras advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.G

§ 121järgi (2010.a.

detsembris toimepandud kuriteo eest ) ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada F.G-le käesoleva kohtuotsusega 2010.a.

detsembri kuul toime pandud kuriteo eest mõistetud karistust, s.o 1 (ühe) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 4. veebruari 2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14066 mõistetud karistuse (1 aasta vangistust) ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada F.G

§ 121

järgi (17.01.2012a – 30.04.2013.a toimepandud kuritegude eest ) ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.G

§ 331vangistust.

2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista F.G-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõista F.G-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, s.o suurendada osaliselt käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõistetud liitkaristust, s.o 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu pikkust vangistust ja

§ 64

lg 1 alusel moodustatud liitkaristust, s.o 1 (ühe) aasta pikkust vangistust ning mõista F.G-le lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada F.G karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.- 07.05.2013 (s.o 2 päeva) ja 12.06.– 30.09.2013.a (s.o 3 kuud 19 päeva), kokku 3 kuud 21 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista F.G-le 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada F.G-le mõistetud 1 aasta 1 kuu 9 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 808 (kaheksasada kaheksa) tundi, mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatule.

§ 75

lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata, et F.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et F.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata F.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 3101 alusel kohaldada lähenemiskeeld F.G suhtes 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks, keelates tal lähenemise A.O. mitte lähemale kui 100 m, sh ka A.O. elukohale Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX ja keelates F.G A.O. igasuguse 2 suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. A.O. juhuslikul kohtumisel on F.G kohustus A.O. kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 m kaugusele. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada F.G viivitamatult vahi alt. Asitõend - F.G-lt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon LG ja kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon SAMSUNG – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada F.G-le. KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 välja mõista F.G-lt menetluskuluna: sundraha 480 eurot; kaitsjatasu 602,40 eurot; ekspertiisitasu 255 eurot kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 p 12 alusel määrata, et F.G on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: F.G süüdistatakse selles, et tema • 2010.a. detsembris kohtueelsel uurimisel tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX maja ees armukadeduse pinnal tekkinud tüli käigus kägistas 3 kätega kõrist oma rasedat elukaaslast A.O., millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu; • 17.01.2012.a. kohtueelsel uurimisel tuvastamata kellaajal Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX korteris armukadeduse pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga 2-3 korral elukaaslasele A.O. paremale poole silmapiirkonda ja kõrva taha, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu; • 10.09.2012.a. kohtueelsel uurimisel tuvastamata kellaajal Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX korteris armukadeduse pinnal tekkinud tüli käigus haaras elukaaslasel A.O. kahe käega kõrist ning pigistas millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu; • 07.04.2013.a. kella 10 paiku Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX korteris armukadeduse pinnal tekkinud tüli käigus haaras diivanil tema kõrval istunud elukaaslasel A.O. kahe käega kõrist ja pigistas. A.O. tõrjus F.G rünnet ning palus viimasel lahkuda. Seejärel lõi F.G tooli peal istuvale A.O. rusikaga pähe. A.O. palus F.G uuesti lahkuda ning F.G tahtis A.O. uuesti lüüa. Kuna kannatanu oli käed kaitseks pea ette tõstnud, siis haaras F.G A.O. käsivarrega ümbert kaela ning väänas ta maha ja lõi A.O. rusikaga kaks korda vastu selga. Sellise tegevusega tekitas F.G A.O. füüsilist valu ja pealae pindmised vigastused; • 30.04.2013.a. kella 11 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX tallide juures armukadeduse pinnal tekkinud tüli käigus võttis käevarrega ümber endise elukaaslase A.O. kõri ja väänas ta maha. Seejärel lasi F.G A.O. püsti tõusta ning lähenedes kannatanule viimane tõukas ta enesekaitseks rehavarrega eemale, mille peale F.G lõi rusikaga A.O. parempoolset silma, mille tagajärjel A.O. uuesti maha kukkus. Sellise tegevusega tekitas F.G A.O. füüsilist valu ja tervisekahjustustena ülalõualuu murru vasakul, nahaalusse verevalumi ja pehmete kudede turse vasaku silmasarnapiirkonnas ja verevalumi vasaku silma sidekestal. Sellega pani F.G toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Lisaks süüdistatakse F.G selles, et tema isikuna, kellele on kriminaalasjas nr 1-134326 Tartu Maakohtu 09.05.2013 määrusega kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu kogu kriminaalmenetluse ajaks, mis seisnes selles, et F.G oli keelatud lähenemine A.O. mitte lähemale kui 25 meetrit, sh ka kannatanu elukohale Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX ja samuti oli F.G keelatud A.O. ga igasugune suhtlemine, sh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu, rikkus ajutise lähenemiskeelu määruse tingimusi korduvalt järgmiselt: • 13.05.2013 kella 18-19 vahel viis Tartumaal XXX vallas XXX alevikus koti toiduainetega endise elukaaslase A.O. korteri XXX ukse taha; • 14.05.2013 pealelõunasel ajal tuli oma endise elukaaslase A.O. töökohta Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX tallide juurde, kus viibides 25m kaugusel püüdis A.O. ga kontakti astuda ja hüüdes viimasele, et ta ei tee kannatanule midagi halba, A.O. ei pea teda kartma ega politseisse helistama, tema tuli lapseraha andma; • 14.05.2013 kella 20-21 paiku nähes Tartumaal XXX vallas XXX l tee peal kõndimas oma endist elukaaslast A.O. , sõitis autoga viimase juurde, jäi kõrvale jõudes seisma ning püüdis A.O. ga kontakti astuda küsimustega, miks ta kardab teda; • 21.05.2013 kella 20 paiku viibis oma endise elukaaslase A.O. elukohas Tartumaal XXX vallas XXX aleviku XXX kortermaja esimese korruse korteris ning kuuldes, et A.O. läheb trepist ülesse, avas esimesel korrusel oleva korter X ukse ning ütles A.O. , et ta ei pea teda kartma; 4 • 26.05.2013 helistas numbrilt 58951068 oma endise elukaaslase A.O. mobiiltelefonile, mille A.O. võttis vastu, kuid kuuldes F.G häält koheselt katkestas kõne; • 27.05.2013 lõunasel ajal tuli oma endise elukaaslase A.O. töökohta Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX tallid, kus hoides 25 m kaugusele püüdis A.O. ga kontakti astuda, nõudes temale andestamist; • 28.05.2013 tuli oma endise elukaaslase A.O. töökohta Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX tallide juurde, kus esialgu hoidis 25 m kaugusele ja püüdis A.O. ga kontakti astuda, seejärel A.O. järel sisenes tallihoonesse, jäädes viimasest 2,5-3m kaugusele. Kui A.O. palus F.G lahkuda ähvardas viimane, et laseb A.O. maha; • 30.05.2013 pärastlõunasel ajal tuli oma endise elukaaslase A.O. elukoha juurde Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX. Kui A.O. oli väljas, püüdis F.G temaga kontakti astuda; • 31.05.2013 helistas oma mobiiltelefoni nr +XXX oma endisele elukaaslasele A.O. kahel korral; • 31.05.2013 kell 21:43 saatis telefoninumbrilt +XXX oma endisele elukaaslasele A.O. sõnumi: „Armastan sind“; • 01.06.2013 kella 8 paiku tuli oma endise elukaaslase A.O. elukoha juurde Tartumaal XXX vallas XXX alevik XXX juurde. Kui A.O. oli väljas, F.G lähenes jalutuskäigul viibivale A.O. umbes 5m kaugusel, püüdes viimasega kontakti astuda, et viimane ei pea teda kartma ja ta ei tee talle midagi; • 01.06.2013 kell 12:56 saatis telefoninumbrilt +XXX sõnumi oma endisele elukaaslasele A.O. : „Tere kallis? See eemalolev aeg on mind v2ga 6petanud, miks ma nii k2itunud olen. Samas olen v2ga rahulikuks hakanud ja olen v2ga kurb. Mul muid m6tteid polegi, kui teie peale. Te olete mu t6eline perekond ja k6ige suurem soov siin ilmas on teie k6rval olla. Teeksin k6ike sellenimel, et teid tagasi saada. Kallid olete mulle?“; • 01.06.2013 kell 21:55 saatis telefoninumbrilt +XXX sõnumi oma endisele elukaaslasele A.O. :„Sa olen mulle 6elnud, et ma peaksin sind sada protsenti usaldama. Tõesti ma usaldan sind? Olen lihtsalt armukade olnud. Palun v2ga seda v6imalust kallis?“; • 02.06.2013 pealelõunasel ajal viibis oma endise elukaaslase A.O. elukoha juures Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX, kust järgnes autoga A.O. viimase töökohta Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX tallid. Kui A.O. sealt edasi sõitis, siis järgnes talle, kuni viimase silmist kaotas; • 03.06.2013 kell 13:45 saatis telefoninumbrilt +XXX sõnumi oma endisele elukaaslasele A.O. : „Tere kallis? Palun tule m6istusele. Ma ei tee kunagi sulle haiget. Miks ma peaks viimaselootuse 2ra rikkuma. Armastan teid v2ga?“; • 05.06.2013 kella 20 paiku läks oma endise elukaaslase A.O. töökohta Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX tallide juurde, kus läks autos istuva A.O. juurde ja püüdis temaga läbi suletud autouste suhelda, seejärel järgnes A.O. kopli juurde, kus püüdis uuesti A.O. ga suhelda ja lahkus tallide juurest, kui märkas eemalt saabuvat politseibussi. 2 Sellega pani F.G toime

§ 331

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 121ja 3312 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub.

Asitõendid: asitõend - F.G-lt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon LG kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon SAMSUNG tagastada F.G-le. ja 5 Karistuse liik ja määr:

§ 121järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise (2010.a.

detsembri kuritegu) eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.G-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada F.G-le käesolevas kriminaalasjas 2010.a.

detsembri kuul toime pandud kuriteo eest mõistetud karistust, s.o 1 (ühe) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 04.02.2009.a. kohtuotsusega nr 1-08-14066 mõistetud karistuse 1 aasta vangistust ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

§ 121järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise (17.01.2012.a.

– 30.04.2013.a. kuriteod) eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.G-le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 3312

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.G-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista F.G-le lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, s.o suurendada osaliselt

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõistetud liitkaristust, s.o 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu pikkust vangistust ja

§ 64

lg 1 alusel moodustatud liitkaristust, s.o 1 (ühe) aasta pikkust vangistust ning mõista F.G-le lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada F.G-le karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.- 07.05.2013 (s.o 2 päeva) ja 12.06.– 30.09.2013.a. (s.o 3 kuud 19 päeva), kokku 3 kuud 21 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 1(üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada F.G-le mõistetud 1 aasta 1 kuu 9 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 808 (kaheksasada kaheksa) tundi, mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatule.

§ 75

lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja on selleks andnud oma nõusoleku.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema 6 sotsiaalabiprogrammis. Kr

MS § 3101 järgi kohaldada lähenemiskeeld F.G suhtes 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks, keelates tal lähenemise A.O. mitte lähemale kui 100 m, sh ka A.O. elukohale Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX ja keelates F.G A.O. ga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. A.O. ga juhuslikul kohtumisel on F.G kohustus A.O. kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 m kaugusele. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et F.G, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et F.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.G süüdi tunnistada

§ 121

ja § 3312 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks peab kohus põhjendatuks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse lähenemiskeelu kohaldamist. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5 alusel süüdimõistetutelt välja mõista ekspertiisitasu, kaitsjale väljamakstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Rutt Teeveer Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.