4-13-7845/2

KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus 21.november 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-7845 Kohtunik Katre Poljakova Natalia Senkevitš K.N väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi K.N, isikukood XXX, kodakondsuseta, ei tööta, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

1. Süüdi tunnistada K.N Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.
2. Aresti kandmise aja algust lugeda alates K.N-i kinnipidamisest s.o 20.11.2013.a kell 10.52
3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Ville Ränik on 20.11.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1265546 selle kohta, et K.N 20.11.2013.a kella 10.52 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pae tn 80 juures, liikudes Pae tn 72 suunas juhtis mootorsõidukit Opel Frontera reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 21.11.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. Kaitsjat ei soovinud. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik K.N kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud, tunnistas end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et ta ei ole saanud lubasid tagasi taotleda, kuid ei oska nii hästi vene keelt, et eksamit teha. Autoga on vaja sõita, sest peret on vaja ülal pidada, tööl käia, raha muud moodi ei saa. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et K.N tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – K.N inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 20.11.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Menetlusalune isik K.N on kinnitanud, et tal ei ole juhtimisõigust. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – K.N teadis, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus K.N 20.11.2013.a mootorsõidukit juhtima. Väärtegu on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku 20.11.2013.a antud ütlustega, millistest nähtub, et K.N kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit omata juhtimisõigust. Samuti K.N suhtes 20.11.2013.a isiku kinnipidamise protokolliga, K.N suhtes 18.08.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, K.N suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, K.N suhtes väljastatud Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, viimasest nähtub, et menetlusalusele isikul kehtivad juhiload puuduvad. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.N käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et K.N ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid siis ei pea kohus võimalikuks K.N karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kohtule ei ole vähetähtis teadmine, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud arestiga. Seega ei ole K.N hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi, samas, arvestades tema perekondlikku seisu, leiab kohus, et mõistetav arest ei pea olema pikaajaline.Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/