2 alusel mõistetud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900 eurot ositi 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu
) § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2. U.V rikkumine on kvalifitseeritud
2 järgi. 2. juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 142+-5 km/h, lubatud oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Antud teoga rikkus U.V
1 p. 1. U.V rikkumine on kvalifitseeritud
S § 56 lg. 1 ja § 63 lg. 3 on isikule määratud
2 alusel rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ning
2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. U.V kaebus U.V on esitanud 12.08.2013.a Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2490,13,001459 tehtud otsuse peale (tl. 4). Kaebuse kohaselt soovib isik, et kohus vaataks üle väärteoprotokolli AB1333188 väärteootsuse nr 2490,13,001459 karistuse osa. Isik on ettevõtte Autostrada OÜ ainuke omanik ja tööline. Ettevõte tegeleb esindussõitude ja ülegabariidiliste vedude saateauto teenusega. Kuna otsusega on juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks, siis palub võimalusel lühendada juhtimisõiguse äravõtmist ning suurendada rahalist karistust. Vastasel juhul kannataks nii tema ettevõtte kui ka pere materiaalne heaolu suures ulatuses. Samuti soovib, et võimaldataks rahatrahvi tasumine osade kaupa, kuna tal ei ole võimalik tasuda 900 eurot koheselt. Menetluse käik 11.09.2013.a kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse menetlusse. Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning kohustas kaebuse esitajat esitama oma seisukoht kohtuistung osas. Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 10). 2 08.07.2013.a saabus kohtule menetlusaluse isiku U.V e-kiri (tl. 27), mille kohaselt isiks ei soovi osa võtta kohtuistungist. Samuti märkis isik, et tal ei ole midagi juurde lisada. Kohtuväline menetleja esitas 03.10.2013.a seisukoha (tl.29-35), milles taotleb VTMS § 132 p. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku aluse osas uue otsuse tegemist ning muus osas
2 ja VTMS § 132 p. 1 järgi otsuste muutmata jätmist ja kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja arvates onn tõendatud, et U.V juhtis 25.06.2013.a kella 03.30 ajal mootorsõidukit, millel kiiruse mõõtmisele oli kiirusemõõteseadme lugem 142 km/h, laiendmääramatusega +-5 km/h, lubatud 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga LION 500 nr. 17568A391 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,56 mg/l. Seejärel mõõdeti menetlusaluse isiku alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga, mille näit oli 0,51 mg/l, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, seega lõplik tulemus 0,46 mg/l. Isik on tutvunud mõlema protokolliga ning nii kiiruseületamise näitu kui ka alkoholisisalduse näitu on isik eelnevalt näinud. Tunnistab väärteoprotokollis toimepandud tegusid. Sellega U.V pani toime väärteod, mis tegude toimepanemise ajal 25.06.2013.a on kvalifitseeritavad
2 ja § 227 lg. 3 järgi. Isik tuleb temale etteheidetavates tegudes süüdi tunnistada ja karistada. Menetlusalune isik on tunnistanud, et sõitis autoga jääknähtudega ning ületas kiirust. Isik on kahetsenud siiralt oma tegu, kuna arvas, et on kaine ning unustas kiirust jälgida. Isiku varasemad rikkumised ei ole kehtivad, kuna rahatrahvid on tasutud, kuid need on iseloomustava materjalina. Ülevaade varem mõistetud karistustest näitab nende olematut mõju. U.V on fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamist rikkumisena nii aastal 2011.a, 2010.a kui ka 2006.a ning alkoholijoobe seisundis juhtimist 2005.a. Isiku suhtes on rakendatud juhtimisõiguse äravõtmist. Sellise kronoloogia alusel tuleb asuda seisukohale, et U.V poolt ei ole tegemist juhusliku, ootamatu või kogenematusest aset leidnud rikkumistega. Kohtuväline menetleja on leidnud, et juhtimisõigus ei ole võõrandamatu õigus ning karistuse eesmärkide täideviimiseks on võimalik seda ära võtta. Tegemist on eripreventiivse iseloomuga karistusega ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Selline isiku käitumine viitab selgelt tema suhtumisele liiklusnõuetesse ja soovimatusele järgida ühiskonna poolt seatud reegleid. Juhtimisõiguse äravõtmine distsiplineerib isikut. Asjaolu, et isik vajab tööalaselt juhtimisõigust, ei ole iseenesest aluseks jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Tegemist ei ole KarS § 50 lg. 2 toodud alusega. Isikul on võimalik vajadusel oma töö ümber korraldada, kuna ta on äriühingu omanik ja tööline. Tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Käesolevalt on piisav juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, et panna isikut mõtlema oma tegude võimelikele tagajärgedele ning mõjutada tema suhtumist liikluskultuuri, eriti veel olukorras, kus juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab tema elukorraldust. Viide RKL-ile 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07, mille kohaselt kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest korduvalt karistatud. Uue väärteo toimepanemise ajaks on küll eelnevad karistused kustunud, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista 3 andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes rahatrahvi ning lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni keskmises määras mõjutada U.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kuivõrd varasemalt määratud karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja kontrollinud väärteoasjas nr. 2490,13,001459 tehtud otsuse õigsust, peab taunima, et liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi tehtud karistus on politsei andmebaasi sisestatud inimliku faktori vea tõttu valesti kvalifitseeritud. VTMS § 132 p. 2 kohaselt võib kohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevalt tuleb tühistada väärteoasjas nr. 2490,13,001459 24.07.2013.a tehtud otsus osaliselt, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku aluse osas ja teha selles osas uus otsus. Tühistada liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ja kohaldada liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Muus osas Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1 järgi taotleme jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega, siis on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg. 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. U.V on teavitanud, et ei soovi osaleda kohtuistungil ning kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §120 lg. 1. Asjaolusid VTMS § 120 järgi, mis tingiksid suulise menetluse pidamise, ei ole. 2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku aluse osas ja selle alusel põhikaristuse määramise osas, ja teha selles osas uus otsus. Muus osas tuleb otsus jätta muutmata. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 24.07.2013.a koostanud otsuse väärteoasjas nr 2490,13,001459 (tl. 23-24) selle kohta, et U.V 25.06.2013.a kell 03.30 Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 125 km: 1. juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,51 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,46 mg/l väljahingatavas õhus. Antud teoga rikkus U.V
5 ja § 33 lg. 11 p. 2. U.V rikkumine on kvalifitseeritud
2 järgi. 2. juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 142+-5 km/h, lubatud oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Antud teoga rikkus U.V
1 p. 1. U.V rikkumine on kvalifitseeritud
S § 56 lg. 1 ja § 63 lg. 3 on isikule määratud
2 alusel rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ning
2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 a 4 Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. 3. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud, et U.V on toime pannud väärteod, mille eest on teda otsusega nr 2490,13,001459 karistatud. Väärteoprotokolli (tl. 17), tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl. 18-19), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl. 20), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl. 21), liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 22) ja menetlusaluse isiku vastulause (tl. 23) alusel on kohtuväline menetleja koostanud otsuse nr 2490,13,001459 (tl. 24-25), milles on väärteod kvalifitseeritud
2 ja
2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Rikutud on
5, § 33 lg. 11 p. 2 ja § 15 lg. 1 p.
U.V on väärteoprotokollis (tl. 17) antud ütlustes märkinud, et sõitis autoga jääknähtudega ning ületas kiirust. Kahetseb siiralt oma tegu, kuna arvas, et on kaine ning unustas kiirust jälgida. Tunnistaja Enno Ottise ütlustest ülekuulamise protokollis (tl. 18-19) nähtub, et liiklusjärelevalvet teostades fikseeriti kell 03.30 Tallinna poolt tuleva sõiduki kiiruseks 142 km/h, sõidukijuhiks osutus U.V (ik: xxx). Suhtlemise käigus tuli isikul alkoholilõhna suust, millest tulenevalt tegi Vilmar talle Lion 500 nr 17568A391 alkotesti, mille näiduks tuli 0,56 mg/l. Seejärel mindi edasi Põltsamaale tõendusliku alkomeetriga joovet mõõtma. Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0028 tuvastati lõplikuks joobeks 0,51 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, lõplikuks tulemuseks 0,46 mg/l. Isik oli joobe tuvastamisega nõus ning ütles, et oli eelneval õhtul alkoholi tarvitanud. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl. 20) nähtub, et menetlusalune isik on allutatud joobeseisundi kontrollile 25.06.2013.a kell 03.30 ning indikaatorvahendi Lion 500 nr 17568A391 näit oli 0,56 mg/l (kalibreeritud kuni 23.11.2013.a) ning tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0028 näit oli 0,51 mg/l, mõõtemääramatus 0,05, lõplik tulem 0,46 mg/l. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl. 21) nähtub, et U.V on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 25.06.2013.a kell 03.30 Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt 125 km sõiduauto Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis. U.V ei ole esitanud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse peale vastuväiteid. Isik on esitanud 5 vastulause, milles palus kergemat karistust, määrates talle rahaline karistus ning jättes juhtimisõigus alles, kuid nimetatud vastulauses ei ole vastuväiteid koostatud väärteoprotokolli ega muude protokollide kohta. Eeltoodu kogumis kinnitab, et U.V juhtis 25.06.2013.a kell 03.30 mootorsõidukit Škoda Praktik reg. märgiga 222M HT joobeseisundis 0,46 mg/l Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt-l Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.
1 sätestab: rnase toimega aine Lg. 4 p. 2 kohaselt
5 sätestab:
11 p. 2 sätestab: seisundis isikule. lises Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on käesolevalt kvalifitseerinud U.V-le inkrimineeritud süüteo õigesti. Isik on rikkunud
5 ja § 33 lg. 11 p. 2, mille eest sätestab vastutuse
.
2 sätestab vastutuse joobeseisundi eest, kui ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi . Käesolevalt on U.V väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus 0,46 mg/l kohta, mis jääb lg. 2 mõjualasse. U.V süütegu tuleb kvalifitseerida
2 järgi. Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud tõendid tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud ja
U.V on väärteoprotokollis (tl. 17) antud ütlustes märkinud, et sõitis autoga jääknähtudega ning ületas kiirust. Kahetseb siiralt oma tegu, kuna arvas, et on kaine ning unustas kiirust jälgida. Tunnistaja Enno Ottise ütlustest ülekuulamise protokollis (tl. 18-19) nähtub, et liiklusjärelevalve toestamisel 25.06.2013 kell 03.30 fikseeriti Tallinna poolt tuleva sõiduki kiiruseks 142 km/h, peatasid sõiduki Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT ning sõidukijuhiks osutus U.V (ik: xxx). Vilmar näitas näitu juhile ning juht ütles, et kiirustab masinatele järele. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 22) kohaselt mõõdeti 25.06.2013.a U.V poolt juhitud mootorsõiduki Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT kiirust Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
1 p. 1: Suurim lubatud Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud U.V poolt toimepandud süüteo ebaõigesti. Kohtule nähtuvalt on 24.07.2013.a koostatud väärteootsuses kvalifitseeritud nimetatud süütegu
2 järgi. Kohtuväline menetleja on palunud oma 03.10.2013.a kirjalikus seisukohas muuta kvalifikatsiooni, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku alust ning teha selles osas uus otsus. Seisukoha kohaselt on politsei andmebaasi sisestatud inimliku faktori vea tõttu valesti kvalifikatsioon. Tegelikult tuleb nimetatud süütegu kvalifitseerida
3 järgi. Kohtule nähtub, et väärteootsuses sisulises osas, s.o põhjendavas osas, on kohtuväline menetleja käsitlenud õiget kvalifikatsiooni ning välja toonud ka õige sätte tervikuna. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik ümber kvalifitseerida U.V poolt toime pandud süütegu, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vähemalt 47 km/h. Samas märgib kohus juba siinkohal, et VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus tühistada otsuse osaliselt ja teha selles osas uue otsuse ainult siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega ei tohi U.V suhtes määratav karistus nimetatud paragrahvi alusel olla suurem kui juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ning kohus seda ka arvestab karistuse mõistmise osas.
3 sätestab: 41 60 kilomeetrit karistatakse rahatrahviga ku tunnis Kohus on eelnevalt tuvastanud, et isik on juhtinud mootorsõidukit asulavälisel teel vähemalt 142+-5 km/h.
1 p. 1 tulenevalt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 km/h, mis tähendab, et U.V on rikkunud nimetatud liiklusnormi vähemalt 47 km/h.
3 alusel karistatakse isikut siis, kui mootorsõidukijuht on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust 41-60 km/h. Seega jääb kiiruseületamine
S § 227 lg. 3 järgi. U.V poolt toimepandud
2 ja § 227 lg. 3 järgi kvalifitseeritavates tegudes ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
sätestatud teo koheselt pärast mootorsõidukiga kohapealt lahkumist.
kvalifitseeritava teo toimepanemine on tuvastatud Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 125. km-l, mille tõttu on nimetatud tegu toimepandud just sellel hetkel. Kohus leiab, et tegemist on kahe erineva käitumisaktiga, mis küll mingis osas kattusid ajalis -ruumilise läheduse tõttu, kuid tegevuste erinevuse tõttu ning toimepanemise ajalise määratluse tõttu ei ole need käsitletavad objektiivsel vaatlusel ühtse käitumisaktina. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et tuleb kohaldada KarS § 63 lg. 3 ning karistus tuleb määrata iga väärteo eest eraldi. U.V on avaldanud oma kaebuses (tl. 4), et soovib, et võimalusel lühendatakse juhtimisõiguse äravõtmist ning suurendatakse rahatrahvi. Samuti lisas, et soovib trahvi tasuda ositi. 8 Kohus märgib, et U.V põhjendus juhtimisõiguse äravõtmise lühendamiseks on inimlikus mõttes arusaadav, kuid samas ei sisalda see ühtki õiguslikult arvestatavat motiivi ega seadusega kooskõlas olevat alust, mida arvestada karistuse kohaldamisel. U.V-le on
5 ja § 33 lg. 11 p. 2 rikkumise tõttu ja
2 alusel määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot.
1 kohaselt, Lg. 2 kohaselt, 1,49 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 tra Kohtule nähtuvalt on isikule määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kohus leiab, et mõistetud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Isiku väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus olnud enam kui pool lg. 2 sätestatud vahemikust. Samuti on joobeseisundis mootorsõiduki juhtumise näol tegemist enamohtliku süüteoga, eriti veel olukorras, kus isik on tabatud samaaegselt ka lubatud piirkiirust ületamas mitte vähem kui 47 km/h, mille näol on tegemist märkimisväärselt suure kiiruseületamisega. Eriti olukorras, kus U.V juhitav sõiduk pakub saateauto teenust (seda ütles ta kohapealgiet kiirustab masinatele järele), eeldatakse sellelt sõidukilt erilise turvatunde tagamist. Tegelikkuses on U.V oma tegevusega potentsiaalselt ohtu seadnud nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ning näidanud üles äärmiselt vastutustundetut käitumist. Kohus leiab, et isik peab pärast alkoholi tarbimist olema veendunud oma kainuses enne, kui ta istub autorooli. U.V on märkinud oma kaebuses, et taotleb just juhtimisõiguse äravõtmise vähendamist, mille arvelt võib rahatrahvi suurendada. Kohus leiab, et rahatrahvi suurendamine käesoleva paragrahvi alusel, vähendades kiiruse ületamise eest määratud juhtimisõiguse äravõtmist, on mõeldamatu ning alusetu, kuna karistused määratakse ikkagi lähtuvalt konkreetse teo toimepanemisest ja isiku süüst selles. Kohus määrab, et
5 ja § 33 lg. 11 p. 2 rikkumise tõttu ja
2 alusel määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot on põhjendatud ja kohus seda ei muuda. U.V-le on
1 p. 1 rikkumise tõttu ja
3 alusel äravõetud juhtimisõigus 4 kuuks.
3 sätestab: 41 60 kilomeetrit tunnis Kohtule nähtuvalt on isikul juhtimisõigus ära võetud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. U.V on avaldanud soovi juhtimisõiguse äravõtmise vähendamiseks ja rahatrahvi suurendamiseks. Seega võib isiku taotlusest välja lugeda, et isik eelistaks karistusena rahatrahvi, mitte juhtimisõiguse äravõtmist. Isiku poolt toimepandud teo eest on võimalik karistuseks määrata rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine – seega on tegemist alternatiivsete karistustega, mille hulgast peab menetleja, käesolevalt kohus, valima sellise, mille kaudu oleksid kõige paremini täidetud KarS § 56 lg. 1 toodud eesmärgid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et KarS § 56 lg. 1 toodu on täidetud isikus suhtes juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesolevalt kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. U.V on toime pannud enamohtliku süüteo. Isik on ületanud lubatud piirkiirust mitte vähem kui 47 km/h, mis on kvalifitseeritav eelnimetatud paragrahvi kolmanda lõike 9 järgi, mis juba iseenesest näitab kiiruse ületamist suures ulatuses. Lisaks on U.V juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, millest tulenevalt on isik tekitanud olukorra, mille tagajärjena seadis isik potentsiaalselt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate tervise ja elu. Kohtule nähtub kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohast, et isikut on varasemalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest korduvalt – 2011.a, 2010.a ja 2006.a – kuid nimetatud karistused on kustunud. Samas iseloomustab see isiku käitumist ja liikluskultuuri ning näitab, et menetluse aluseks olev piirkiiruse ületamine ei ole olnud ühekordne ekslik juhtum, vaid seda on olnud ka varasemalt. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud, et isiku suhtes on varasemalt kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist, millest tulenevalt kohus järeldab, et isiku suhtes ei ole see soovitud mõju avaldanud. Kohus leiab, et alternatiivselt aresti kohaldamine ei oleks põhjendanud, kuna tegemist on isiku vabadust piirava karistusliigiga, mille kohaldamine ei vastaks käesolevalt toimepandud süüteo raskusele ja kehtivate karistuste puudumisele. Kehtivate karistuste puudumine näitab ju sisult seda, et isik ei ole rohkem kui aasta jooksul väärtegusid toime pannud. Samuti leiab kohus, et kuna kiiruse ületamise episoode on isik varasemalt toime pannud mitu ning käesolevalt on oluline eelkõige karistuse eripreventiivne eesmärk, siis ei ole põhjendatud ka veelkordse rahatrahvi määramine, kuna varasemad mõistetud trahvid ei ole vajalikku õiguskuulekust taganud. Kohus märgib siinkohal, et juhtimisõiguse äravõtmine karistusena on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Seega on põhjendatud U.V suhtes juhtimisõiguse äravõtmine, et mõjutada teda edaspidi hoiduma õigusvastasest käitumisest. Kohus ei leia, et asjaolu, et isiku vajadus tööalaselt omada juhtimisõigust võiks olla aluseks jätta karistusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Igapäevase sissetuleku seotus juhtimisõigusega ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Samas nähtub kohtule isiku selgitustest, et ta on oma ettevõtte Autostrada OÜ ainuke omanik ja ka ainuke tööline ning ettevõte tegeleb esindussõitude ja ülegabariidiliste vedude saateauto teenusega, mistõttu on ilmselt raskendatud ettevõtte toimimine ilma suuremate raskusteta. Seega on konkreetse rikkuja suhtes tegemist lühiajaliselt piisavalt piirava ja elukorraldust mõjutava karistusega, millest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on eelnevalt kvalifitseerinud ümber U.V poolt lubatud piirkiiruse ületamisega toimepandu ning leidnud, et on võimalik isiku suhtes karistus määrata
3 järgi, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega ei ole võimalik U.V suhtes kohaldada karistusena juhtimisõiguse äravõtmist mitte rohkemaks kui 4 kuuks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vähendada isikule piirkiiruse ületamise eest mõistetud karistust 2 kuu võrra ning määrata
S § 63 lg. 3 sätestab: Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri Seega tuleb viia mõistetud karistused täide iga U.V poolt toimepandud teo eest eraldi. U.V on palunud võimalust tasuda temale mõistetud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900 eurot, ositi. 10 VTMS § 134 lg. 1 sätestab: 109 5 sätestab: -dest VTMS § 111 p. KarS § 66 lg. 2 ja 3 kohaselt Kohus leiab, et 900 euro suuruse summa tasumine ühe korraga võib ilmselt menetlusalusel isikul käia üle jõu, mistõttu on põhjendatud isiku taotlus rahatrahvi tasumiseks osade kaupa. Kohtu hinnangul on tegemist Eesti Vabariigi keskmise palga lähedase summaga, mille ühekordne tasumine võib panna isiku raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik rahatrahvi tasumine määrata osade kaupa 6 kuu jooksul ning kohus leiab, et isikul tuleb tasuda rahatrahv alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust summas 150 eurot iga kuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.