1-13-5618/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5618 Kohtukoosseis Mati Kartau, Madis Ernits, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses välja mõistetud menetluskulud Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav A.N määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta süüdistatav A.N määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu 18.06.2013 otsusega tunnistati A.N süüdi KarS §-de 274 lg 1-25 lg 1, 2 ja 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust 19.09.2005 Põlva Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud 13 päeva vangistust võrra ning mõisteti A.N lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 13 päeva vangistust alates 18.06.
4. Maakohus mõistis A.N-ilt välja kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot ja kaitsjatasu 64, 80 eurot.
5. Süüdistatav A.N esitas maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude peale määruskaebuse, milles vaidlustab temalt menetluskulude väljamõistmist. A.N märgib, et Tartu vangla ei võimalda tal töötada ja seetõttu puudub tal sissetulek. 544,80 eurot on tema jaoks suur summa ja mõjutab vabanedes oluliselt tema toimetulekut. Tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda. Seetõttu palub ta end menetluskulude tasumise kohustusest täielikult vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et A.N taotlus temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgnevalt. 3.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest. 3.2 Käesolevas asjas on A.N taotlenud temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, mis on aga eeltoodust tulenevalt võimatu. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude vähendamist või ositi hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et menetluskulude tasumine käib A.N-ile üle jõu. Üksnes asjaolu, et vangla ei võimalda tal töötada, ei tähenda, et tal ei ole kinnisvara või muud vara või võimalusi leida endale rahalisi vahendeid, mille arvel hüvitada menetluskulud. Määruskaebuses on ta ise märkinud, et tuttavad saadavad talle vangla arvele raha. Kohtuistungi protokollist (lk 67) nähtub, et A.N-ile selgitati ka menetluskulude suurust ja selle hüvitamise korda ning mingeid taotlusi ta seoses sellega pole esitanud.
7. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus A.N määruskaebuse temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata. Mati Kartau Madis Ernits 2 Maili Lokk