4-13-2905/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteo number 4-13-2905 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi J.L liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik J.L isikukood XXX elukoht XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskond, vanemväärteomenetleja Asja Malahhova RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 145 lg 1 ja 147 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-13-2905 muutmata ja J.L apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest
4. juulil
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja eelnev menetluskäik
6. Viru Maakohus tunnistas 13.05.2013 otsusega J.L süüdi 11.05.2013 mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,30 milligrammi, s.o LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. 1 Maakohus mõistis J.L-ile karistuseks 5 päeva aresti alates kinnipidamisest 11.05.
7. Lisakaristusena kohus võttis LS § 224 lg 3 p 2 alusel J.L-ilt kuueks kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõiguse. 1.1 Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et J.L on toime pannud ühe raskeimatest liiklusalastest väärtegudest, so mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. J.L on käitunud hoolimatult nii tema enda kui ka kaasliiklejate tervist ja vara ohustades ning on sellise käitumise toime pannud tahtlikult. Kohus jättis tähelepanuta J.L selgitused isikliku alkomeetriga oma alkoholijoobe kontrollimise tulemuste kohta ja veendumuse tekkimisest, et alkomeeter ei näidanud joovet, sest nimetatud tõendi kujunemine ei ole kohtule järgitav ning on paljasõnaline. Kohus märkis, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe kontrollimiseks andis J.L oma nõusoleku, samuti tutvus ta saadud näiduga ja ei ole taotlenud vereproovi võtmist. Asjaolu, et isik ei nõustu indikaatorvahendi näiduga, ei oma süüküsimuse lahendamisel tõenduslikku jõudu, sest kohus arvestab süüküsimuse otsustamisel tõendina tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe kontrollimisel saadud tulemust tulenevalt politsei ja piirvalve seaduse §
8. 1.2 Kohus leidis, et J.L poolt sõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendatud ka tema enda süü omaksvõtuga väärteomenetluses tuvastatud liiklusseaduse rikkumises. Isik ei väljendu küll sõnaselgelt, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobes, hoidudes enda käitumist süü küsimuses hindamast, kuid nõustus nii väärteoprotokolli koostamisel kui ka kohtuistungil temale esitatud süüdistusega. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. J.L on varem karistatud KarS § 424 järgi. Sellele vaatamata ei ole ta teinud vastavaid järeldusi, pannes toime liiklusohtliku käitumise. J.L on püüdnud õigustada enda vajalikkust sõidukijuhina tööülesannete täitmisel. Kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimise käigus J.L vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuivõrd J.L-ile ei ole varem liiklusalaste väärtegude eest aresti kohaldatud, mõistis kohus toimepandud liiklusalase väärteo eest karistuseks aresti sanktsiooni miinimumilähedases määras, s.o 5 päeva. Kohus viitas Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-1-1-20-06 ning märkis, et J.L käitumises lisakaristuse mitte kohaldamiseks erandlikke asjaolusid ei esinenud. Kohtu hinnangul pidi J.L töökoha kaotuse võimalikkust oma tahtliku süülise käitumise toimepanemisel ette nägema, kuivõrd rangeim karistus sellise käitumise eest võib temale tuua sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise seaduses täheldatud maksimummäärani. Kohus märkis, et Viru Maakohtu 03.06.2011 kohtuotsusega oli J.L-ile lisaks KarS § 424 järgi mõistetud tingimisi karistusele kohaldatud ka lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Sellest tulenevalt mõistis kohus J.L-ile käesolevas asjas eeltoodust pikema lisakaristuse, s.o kuueks kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
9. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsioonikorras J.L. Apellatsioonkaebuse taotlused ja põhjendused on järgmised. 2.1 J.L vaidlustab kohtuotsust ja palub tühistada talle määratud lisakaristus, kuna ta töötab XXX ja tema peamiseks tööks on vedada igapäevaselt haigeid vanureid arsti juurde ja tagasi. Seega juhtimisõiguse äravõtmisel on tal oht kaotada töö, kus ta saab olla vanuritele kasulik ja mis talle väga meeldib. Lisaks märgib J.L, et tal on perre sündimas kolmas laps ja 2 kuna kodu asub alevikust kaugel, peab ta lapsi igapäevaselt kooli ja tagasi sõidutama. Samuti avaldab kaebaja, et uut töökohta on XXX väga raske leida. Kaebaja palub asendada lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine millegi muuga. Kaebaja kinnitab, et on juba käinud ka alkoholivastasel ravil ja on kindel, et alkoholi tarvitamine tema elus on lõppenud. Kaebaja on samas seisukohal, et segane on see, kas ta oli rooli taga joobes, kuna enne rooli istumist ta kontrollis ennast ning pealegi oli näidu võtmisel tekkinud erinevaid arusaamatusi, millega kaebaja rahul ei olnud. 2.2 Kaebuse esitaja ei ole rahul alkoholisisalduse tuvastamisega tema poolt väljahingatavas õhus. Kohapeal puhudes talle näitu ei teavitatud ning tema palvest vereproovi anda keelduti. Kui kaebaja nõudis alkomeetri sertifikaadi näitamist, siis ei antud talle mitte seda, milles ta oli puhunud, vaid toodi teisest ruumist. Kohtuvälise menetleja seisukoht
10. Apellatsioonkaebusele esitas kirjalikud vastuväited kohtuväline menetleja, kes on seisukohal, et Viru Maakohtu poolt 13.05.2013 määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ja vastavuses toimepandud teo raskusele ning suunatud eelkõige sellele, et menetlusalune isik asuks ennast parandama ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. 3.1 J.L on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Oma vastutustundetu teoga seadis isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate ja kaasreisija elu, tervise ja vara. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus ta ei ole olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele esinevatele olukordadele täie mõistusega reageerima. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õiguserikkumised saavad karmilt karistatud. Antud rikkumise puhul on tegemist tahtlikult toime pandud teoga, isik oleks sellise teo toimepanemisest saanud hoiduda, kui ta oleks seda soovinud. Isikut on varasemalt karistatud nii samalaadsete (ühel korral väärteo- ja ühel korral kriminaalkorras) kui ka teiste õigusrikkumiste toimepanemise eest. Muuhulgas on tema suhtes kohaldatud ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Varem määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat kriminaal- ja 10 väärteokaristust. 3.2 Kohtuväline menetleja nõustub Viru Maakohtu seisukohaga selles, et töökoha kaotuse võimalikkust pidi J.L oma tahtliku süülise käitumise toimepanemisel ette nägema. Lähtudes nendest asjaoludest ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks ega mõistlikuks, et määrata tuleks kergem lisakaristus ja palub Viru Maakohtu otsus J.L-ile mõistetud lisakaristuse osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 13.05.2013 otsuses esitatud motiivid ja järeldused menetlusealusele isikule mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ja asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. V™S § 145 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud 3 kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on kinnitanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajaduse korral võib lisada oma põhistused. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi.
12. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks J.L-ile väärteo toimepanemise eest mõistetud lisakaristus. 5.1 Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus on 13.05.2013 otsuses asjakohaselt motiveerinud, miks on J.L-ile põhjendatud lisakaristuse mõistmine ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega täielikult. 5.2 Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-st 56 tulenevate karistuse alustega, mistõttu ei ole apellatsiooni põhjendused sellised, mis tooks kaasa J.L-ile määratud lisakaristuse kergendamise või tühistamise. Maakohus on oma otsuses märkinud, et varasemalt on isikule sarnase rikkumise eest mõistetud tingimisi karistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks, millele vaatamata ei ole J.L teinud vastavaid järeldusi, pannes toime liiklusohtliku käitumise. Ringkonnakohus leiab samuti, et J.L-ile on antud võimalus teha liiklusseaduse rikkumistest tulenevalt õiged ja vajalikud järeldused oma edasise elu korraldamiseks. Paraku ei ole varasemad karistused mingit arvestatavalt positiivset eripreventiivset toimet J.L käitumisele avaldanud. 5.3 Eksitav on apellatsioonkaebuses märgitu, et alkoholijoobe tuvastamisel esines arusaamatusi, J.L-ile näitu ei tutvustatud ning tema soovis hoopis alkoholisisalduse määramist veres. Kaebaja sellesisulised väited ei ole kooskõlas toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Kaebaja ise on 12.05.2013 ülekuulamise protokollis kinnitanud, et juhtis sõidukit alkoholi joobes (tl 4). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt on kaebaja nõustunud joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ja lisanud sellele märkuse, mille kohaselt kaebaja „ei ole nõus alkomeetri näiduga, mis on eelmisel lehel, kuidagi suur vahe on tõendusliku alkomeetriga“ (tl 8 ja pöördel). Eeltoodust nähtuvalt oli kaebaja näitudega tutvunud ja talle jäi arusaamatuks, miks on indikaatorvahendi tulemus 0,48 mg/l suurem kui tõendusliku alkomeetri tulemus 0,30 mg/l. Ringkonnakohus kordab siinkohal maakohtu otsuses märgitut, et kohus arvestab süüküsimuse otsustamisel tõendina tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe kontrollimisel saadud tulemust. Samuti ei nähtu eeltoodud kaebaja märkusest, et ta oleks taotlenud alkoholisisalduse määramist veres. 5.4 Ringkonnakohus mõistab J.L pere olukorra võimalikku halvenemist ja J.L võimalikku töökoha kaotust seoses mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Samas oli J.L antud töökoht olemas ka mais 2013, mil ta pidi ilmset liikluseeskirja rikkumisi toime pannes arvestama ka võimalike oluliste kitsendustega tema pereelu toimetulekus, kui talle hiljem karistus mõistetakse. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et seadust mitte järgides olid J.L-ile juba varasemalt teada tema kohustused pere ees, pere juurdekasv ning laste kooli ja tagasi transportimise vajadus, kuid ometigi ei takistanud need teadmised teda alkoholijoobes rooli istumast. 4 5.5 Maakohus leidis seega õigustatult, et üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel, arvestades J.L poolt analoogse rikkumise varasemalt toimepanemist, on põhjendatud ning ainumõeldav lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. See on kooskõlas üldise kohtupraktikaga. Arvestada tuleb sedagi, et maakohus kohaldas lisakaristust ainult selle keskmises määras. Ringkonnakohtu hinnangul on lisakaristuse vähendamine või tühistamine antud juhul välistatud. 5.6 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et põhikaristusena on maakohus kohaldanud aresti selle miinimumilähedases määras. Arvestades asjaolu, et J.L on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi joobes, on arest 5 päeva antud juhul põhjendatud.
13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik 5