← Eesti

1-13-4851/4

Obsah (6)§ 424§ 263§ 69§ 199§ 74§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-4851 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär

§ 424

järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid M.J Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Süüdistatav Kaitsja XXXX XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral. - 09.09.2009 Tartu Maakohtu tartu kohtumaja kohtuotsusega

§ 263

p1 järgi 6-kuulise vangistusega, mis asendati

§ 69

järgi 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 18 kuu jooksul; - 04.02.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja § 257 järgi 10-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74

järgi 18kuulise katseajaga; väärteokorras karistamata Tõkend: kohaldatud ei ole; Aivar Kello riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 179 § 2561 – 256 5, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.J

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvata eelvangistus 25.05.2013-27.05.2013, so kolm

(3)eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista M.J-ile kaks
(2)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 69järgi asendada mõistetud kaks

(2)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust ühesaja seitsmekümne nelja
(174)tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üheksa

(9)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ –s 75 sätestatule: 1) elama määratud alalises elukohas XXXX; 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud KrMS § 180 lg. 1, § 2565 lg.2 alusel välja mõista M.J-ilt riigituludesse sundraha 300 (kolmsada) eurot , kaitsjatasu 43(nelikümmend kolm) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada M.J menetluskulu tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks

  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe /sõlmitud 27.05.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/ Kuriteo asjaolud: M.J süüdistatakse selles, et tema 25.05.2013 kella 19:35 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Puhja vallas Puhja alevikus Viljandi maanteel mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,88 milligrammi ühe liitri kohta. M.J rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuriteo kvalifikatsioon: M.J pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvata eelvangistus 25.05.2013-27.05.2013, so kolm

(3)eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista kaks
(2)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 69järgi asendada mõistetud kaks

(2)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust ühesaja seitsmekümne nelja
(174)tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üheksa

(9)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ –s 75 sätestatule: 7) elama määratud alalises elukohas; 8) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohus arutas süüdistust kiirmenetluses. Kohtuistungil M.J oli nõus kiirmenetluse ning kokkuleppemenetluse kohaldamisega ning kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, kokkulepe vastab tema tahtele ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. M.J taotles menetluskuluna sundraha vähendamist ja menetluskude ajatamist 6 kuule. Prokurör Ruti Kilg jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja Aivar Kello jäi kokkuleppe juurde; kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust. Kaitsja taotles sundraha vähendamist , tulenevalt kiirmenetlusest ning menetluskulu nõude ajatamist poolele aastale, sest süüdistatav teeb juhutöid. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav M.J väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus rahuldab süüdistatava ja kaitsja taotluse vähendada sundraha , tulenevalt § 2565 . Samuti ajatab kohus menetluskulude nõude 6 kuule vastavuses esitatud taotlusega. KrMS § 180 lg. 1, § 2565 lg.2 alusel välja mõista M.J-ilt riigituludesse sundraha 300 (kolmsada) eurot , kaitsjatasu 43(nelikümmend kolm) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada M.J menetluskulu tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.