← Eesti

1-13-8525/6

1-13-8525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2013.a, Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-13- 8525

(13250101028)Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Tiina Viru Kriminaalasi I.K süüdistuses KarS § kokkuleppemenetluse korras I.K Süüdistatav RESOLUTSIOON 121 järgi Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxx Emakeel: eesti keel Perekonnaseis: xxxxxxxxxx Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx xxxx xxxx xxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxx Ülalpeetavad: ei ole Kontaktandmed: xxxxxxxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Karistatus 17.01.2008 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistus 5 kuu tingimisi katseaeg 3 aastat Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada I.K KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:
(1)Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; Lk 1 / 1 1-13-8525 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.
  1. Tsiviilhagi ei ole.
  2. Menetluskulud Välja mõista I.K menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 72 €. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
  3. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
  4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  5. Asitõend – CD plaat - jätte kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Lk 2 / 2 1-13-8525 I.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema, 06.06.2013 kella 21:30 ajal xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx x elumajas sisenes LK korteri elutuppa, kus süüdistas TK’i oma kassi kiviga viskamises, läks TK juurde ja lõi teda ühe korra lahtise käega vastu paremat põske, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. I.K pani toime teise isiku kehalise väärkohtlemise ja valu tekitamise, mis on kuritegu KarS § 121 järgi. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: I.K süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:
(1)Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada I.K KarS § 121 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 72 €. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Indrek Nummert Kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.