lg 2,
S § 63 lg 1 järgi
T.Z tuleb tasuda rahatrahv 600,00 (kuussada) EUR.
lg 5, § 73 lg 2 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 17.06.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2376,13,001949 kvalifitseeriti WillyT.Z väärteod
S § 63 lg 1 sätestatut järgides rahatrahv
S § 66 lg 2 järgi võimaldati T.Z talle määratud rahatrahv tasuda ositi, 10 kuu jooksul. KarS § 224 lg 3 p 1 järgi kohaldati T.Z suhtes lisakaristust ning temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses vaidlustas T.Z talle määratud lisakaristuse põhjusel, et kohtuväline menetleja ei arvestanud vastulauses esitatut, kergendava asjaoluna kahetsust ning lisakaristuse mõistmisel menetlusaluse isiku erandlikke perekondlikke ja majanduslikke asjaolusid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja seisukoht ja taotlus: T.Z tunnistab oma süüd, mõistab rikkumise tõsidust, ohtlikkust ning võimalikku tagajärge. Palub kergendada karistust. Isik kahetseb, varem on karistamata. Karistus peaks olema proportsioonis rikkumisega. Palub vähendada rahatrahvi ning mitte kohaldada lisakaristust. Karistuse määramine ja süü on väga individuaalne, tegemist ei saa olla kampaaniaga ning seetõttu palub arvestada süüd individuaalselt. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole T.Z kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 17.06.2013 otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebajal juhtimisõiguse vajalikkus töökohustuste täitmiseks ei ole selline erandlik asjaolu, mis tingiks talle määratud lisakaristuse tühistamise. KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada isiku süüd. Leiab, et süü on keskmisest suurem. Tuleb arvestada, kas tegu vastab ühele kvalifikatsiooni normile või mitmele. Antud juhul vastab tegu mitmele kvalifikatsiooni normile. Leiab, et selliseid rikkujaid, kes sõidavad alkoholijoobes on Eestis palju ning seetõttu tuleb rangelt karistada ning sellised juhid liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse alles jätmise erand puudub. Tööl käimine ei ole põhjus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebajale süüksarvatav väärtegu tõendatud. 27.05.2013.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on kaebaja avaldanud, et kahetseb toimepandut. Tarbis eelmisel õhtul 6 purki džinni, hommikul arvas, et on absoluutselt kaine. Kohtule esitatud kaebuses ja samuti kohtus ei vaidlustanud T.Z faktilisi asjaolusid, kuid leidis, et temale määratud karistus on liialt range. Kaebaja on avaldanud, et mõistab oma rikkumise tõsidust ning saab aru, et joobes või jääknähtudega sõiduki juhtimine ohustab teda ennast ning teisi liiklejaid; samuti mõistab ta, et ohustas oma käitumisega edaspidist pere-ja tööelu ja kahetseb toimepandut. 27.05.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti 27.05.2013 Harjumaal Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva maantee 30. kilomeetril (Tallinna suunas) T.Z alkoholijoovet kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020, nr A111227. Indikaatorvahendi näit oli 0,37 mg/l, so T.Z tuvastati alkoholijoove. 27.05.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati T.Z eelnevalt indikaatorvahendiga tuvastatud positiivse näidu kontrollimiseks 27.05.2013 kella 10.06 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK nr ARDM – 0068 (taadeldud 21.12.2012, taatlustunnistuse nr TTRC-12/00165). Tõendusliku alkomeetri lugem oli 0.33 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, so lõplik mõõtetulemus 0,28 mg/l kohta. 27.05.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T.Z alates kella 10.00 sõiduki juhtimiselt põhjusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudus 27.05.2013.a. sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. LIMUSIN1 ülevaatus. Ülevaatuse osas märkis kaebaja, et sõiduk oli tema jaoks uus ning see läbis tehnoülevaatuse kohe järgmisel päeval. Karistusregistri õiendi kohaselt ei ole T.Z karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2,
järgi.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,28 mg/l kohta.
lg 2 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus.
lg 2 järgi peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja poolt juhitud sõiduk ei olnud 27.05.2013 nõuetekohast tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud.
järgi on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt sõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.;
lg 3 p 1 järgi võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem
sätestatud süüteo eest karistatud.
järgi karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. T.Z rikkus
lg 5;
lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod
Kuna
lg 2 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
T.Z-ile on menetleja otsuse alusel määratud
S § 50 lg 1 p 2,
lg 3 p 1 järgi kohaldati T.Z suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 3 kuuks. Kohus märgib esmalt, et kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel lähtunud põhjendatult KarS § 63 lg 1 sätestatust, so kaebaja juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, täites seega sõidukit juhtima asudes mitu erinevat väärteokoosseisu. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et T.Z-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides, isiku karistust raskendavad asjaolud puudusid, kergendavaks asjaoluks oli kahetsus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kaebaja pani teo toime tahtlikult. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul, isik allutati liiklusjärelevalve toimingutele 27.05.2013 hommikul kella 10.00.
lg 2 p 1 järgi on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Kohtu hinnangul on kaebaja süü suur. Kaebaja selgitas, et oli enne politsei poolt peatumismärguande saamist sõitnud ca 50km. Seega jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et ta puhus peale menetlustoiminguid uuesti alkomeetrisse, näit oli 0,16 mg/l kohta ning tal lubati ca 10min pärast lahkuda. Kaebaja üritab kohtu arvates näidata, et tema seisund oli lubatu ja lubamatu piiril, kuid on eluliselt usutav, et hommikul, enne teeleasumist võis kaebaja joove olla mõnevõrra suurem, kui kella 10.00 tuvastatud seisund. Kaebaja eneseõigustus, et tema süü ei olnud tegelikult märkimisväärne, panevad kohtu kahtlema isiku kahetsuses, mis peab olema siiras. Samas ei saa kohus raskendada isiku olukorda. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et eelmisel õhtul tahtlikult alkoholi tarvitanuna ja oma elukogemust arvesse võttes pidi kaebaja vähemalt möönma, et ta ei pruugi olla sõiduki juhtimiseks lubatud seisundis.
kohustab juhti üheselt tegutsema aktiivselt kontrollimaks oma terviseseisundi lubatavust.
sätted ei anna sõidukijuhile võimalust jääda oma terviseseisundi kontrollimisel passiivseks. Kohus märgib, et alkomeetrid, mille abil kontrollida võimaliku joobe olemasolu, on takistusteta soetatavad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja on väärteo toime pannud kaudse tahtlusega. Kaebaja hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada, et varasemalt on ta näidanud end õiguskuuleka juhina, ta on varem karistamata. Kaebaja väidet kinnitab karistusregistri õiend, mille kohaselt ei ole kaebajat varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Kaebaja taotles lisakaristuse tühistamist, märkides, et vajab lube tööülesannete tõttu ning oma laste transportimiseks. Kaebaja väite osas, mis puudutab asjaolu, et karistuse kergendamisel peab arvesse võtma varasemate rikkumiste puudumist, märgib kohus, et on siiski mõistlik eeldada, et liikluses osalevad sõidukijuhid järgivad igakülgselt kehtestatud nõudeid. Õiguskuulekas käitumine on kohtu hinnangul siiski ühiskonnas oodatud käitumine, mitte selline erakorraline asjaolu, mida kohus peaks automaatselt arvestama karistuse kergendamise iseseisva alusena. Eelnevate karistuste puudumine on kahtlemata isikut positiivselt iseloomustav asjaolu, kuid see ei ole karistuse kergendamisel nii määravaks teguriks kui süü suurus. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKK0 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased ning perekondlikud asjaolud pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei ole isiku tööülesannete täitmisest tingitud vajadus selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tingiks lisakaristuse tühistamise. KarS § 50 lg 2 ja kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajal on KarS § 50 lg 2 sätestatud vajadus sõiduki kasutamiseks.
lg 3 p 1 järgi on
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral lisakaristuse kohaldamise otsustamise vajalikkus jäetud menetleja otsustuspädevusse; kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb samuti juhinduda KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustest. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamisel võtnud arvesse ka üldpreventiivseid aspekte. Kohus märgib, et 2013 aasta alguses avaldatud statistikast nähtuvalt on mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavate süütegude arv võrreldes eelmise aastaga drastiliselt kasvanud. Seega on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et sarnaste rikkumiste korral tuleb karistamisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul on õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks joobes juhtimise korral vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. T.Z tunnistas oma eksimust, kahetses, tuvastatud joove oli teokoosseisu märgitu alampiiri lähedal, samuti puudub vaidlus selles, et käesolevaks hetkeks on kaebaja sõidukil korraline tehnoülevaatus läbitud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt s.o põhikaristuse osas ning T.Z tuleb süüdi mõista
lg 2,
S § 63 lg 1 järgi
T.Z tuleb tasuda rahatrahv 600,00 (kuussada) EUR. Kohtul puudub alus lisakaristuse kergendamiseks ning leiab, et alkoholijoobes sõiduki juhtimise kasvutendentsi korral ei saa kohtu arvates riik süüdlasi karistada põhjendamatult leebelt ning riigil tuleb selliste süütegude kasvule reageerida lisakaristuse kohaldamisega. Käesoleval juhul oli kaebajal võimalus väärteo toimepanemist vältida, õhtul alkoholi tarbinud isik peab arvestama võimalusega, et ta ei pruugi olla hommikuks juhile lubatud seisundis. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.