KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-5501 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Ku

§ 90lg 1 p 1 nõuet.

Samuti juhtis ta 21.08.2013 kella 15.56 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Ereda tee 4-l km-l mootorsõidukit YAMAHA YZF-R1 reg.nr. XXX kiirusega 145+/-8 km/h (lubatud kiirus teelõigul 70 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 67 kilomeetrit tunnis,

§ 50lg 5 p 3 nõuet.

Samuti juhtis ta 21.08.2013 kella 15.56 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Ereda tee 4-l km-l mootorsõidukit YAMAHA YZF-R1 reg.nr. XXX ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,

§ 38lg 1 nõuet.

1. Maakohus leidis tõendeid hinnanuna, et H.M süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. 2.1 Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56, arvestades süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.2 Kohus arvestas karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et H.M on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumistest aru saanud. Karistuse raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.3 H.M süü oli maakohtu hinnangul üle keskmise. Isik sõitis kiirusega vähemalt 137 km/h teelõigul, kus on lubatud 70 km/h. Seega kiiruse ületamine oli vähemalt 67 km/h. Sanktsiooni kirjelduse mõttes (ületamine rohkem kui 60 km/h) on isiku süü alla keskmise määra. Samas suurendab isiku süüd olulisel määral asjaolu, et ühe teoga, nimelt juhtimisega, pani ta toime ka teise väärteo – ilma juhtimisõiguseta juhtimine. Rääkimata sellest, et nii suure kiirusega sõitmine on märkimisväärselt ohtlik teistele liiklejaile. Kui aga seda tehakse isiku poolt, kellel puudub juhtimisõigus, loob see liiklejaile täiendava tõsisema ohu, mille tagajärjel suurenebki isiku süü oluliselt. 2.4 Karistusregistri teatisest nähtuvalt on H.M 2 kehtivat väärteokaristust. Määratud rahatrahvid on tasumata. Aastal 2010 oli ta väärteokorras karistatud muuhulgas kiiruse ületamise eest, joobeseisundis juhtimise eest ja peatamismärguande eiramise eest. Arvestades praeguse rikkumise sisu – oluline kiiruse ületamine ja ilma juhtimisõiguseta, märkis kohus, et isik võib jätkata tõsisemate samasuguste liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt tuleb isikut karistada sanktsiooni määrast tunduvalt karmimalt, oluliselt üle keskmise määra. Samas leidis maakohus, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Ainuüksi põhjendusest, et tõsisemate rikkumiste puhul tuleb isikut karistada rangemalt, ei piisa aresti kohaldamiseks, sest kohus ei mõista karistusi puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel, vaid lähtudes KarS § 56 sätestatud karistamise eesmärkidest. Ka tõsisemaste rikkumiste eest peab seaduseandja vajalikuks ja võimalikuks kohaldada isikute suhtes rahatrahvi. 2.5 H.M ei ole varem arestiga karistatud. Tal ei ole käesoleval ajal kehtivat katseaega, see lõppes
2. Kriminaalkorras oli ta karistatud ühel korral ilma selleta, et tema suhtes oleks kohaldatud reaalne vabadusekaotus. Pärast seda pani isik toime kaks väärtegu, üks nendest on kiiruse ületamine ja joobeseisundis juhtimine. Käeoleval ajal on isik pannud toime kiiruse ületamise ja juhtimisõiguseta sõitmise. Ehk alates
3. aastast on ta sooritanud kolme aasta jooksul kaks tõsisemat liiklusalast väärtegu. Sellest tulenevalt ei leidnud kohus, et tegemist on isikuga, kes rikub liiklusalaseid reegleid süstemaatiliselt ja keda ei saa enam mõjutada rahatrahviga. Kohus märkis, et arest on seaduse alusel kohaldatav ainult siis, kui rahalise karistusega ei ole enam võimalik karistuse eesmärki saavutada. Kuna isik on alates 2010 kuni 2013 siiski hoidunud liiklusalaste süütegude toimepanemisest, väitis kohus, et suurema rahatrahvi määramine mõjutab isikut piisavalt. Seda enam, et isikul on käesoleval ajal kindel töökoht. Suurema rahatrahvi mõistmine kitsendab isiku majanduslikku olukorda tunduvalt ja annab talle tunnetava signaali, et selline käitumine on karistatav. 2 2.6 Lisaks tõi maakohus välja, et tegemist on noore inimesega, kellesse ei ole seadusevastased tõekspidamised ja hoiakud veel sügavalt juurdunud. H.M on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru saanud ja püüab edaspidi korrarikkumisi vältida. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista H.M-ile 20 päeva aresti. 3.1 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu poolt määratud karistus on leebe ning ei vasta toimepandud tegude tõsidusele ja raskusele. H.M on toime pannud kolm rasket liiklusalast õigusrikkumist. Oma vastutustundetu teoga seadis isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isikul puudub juhtimisõigus, järelikult puudub vastav koolitus ja kogemus juhina liikluses osalemiseks. Isik on juhtinud mootorsõidukit (mootorratas) nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima ning traagilised õnnetused on sellise juhul vältimatud. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õigusrikkumised saavad karmilt karistatud, kuna enamik liiklusõnnetuste põhjusteks on just mootorsõidukijuhtide poolt kiiruse ületamine. Lisaks sellele eiras H.M tahtlikult politsei poolt antud kohustusliku peatamise märguannet, lootes vastutusest pääseda, millega ta aga suurendas ohtu. Taolist käitumist H.M poolt tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtlikku teiste seaduskuulekate isikute suhtes. 3.2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et H.M on varem ühel korral karistatud kriminaalja kahel korral väärteokorras. 02.06.2010 oli teda karistatud LS § 7422 lg 3 (kiiruse ületamise), § 7430 lg 1 (politsei poolt peatumismärguande eiramise) ja § 7419 lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes) rahatrahviga 974,01 eurot, mis on tasumata. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas praegune rahatrahvi summa, väiksem kui
5. aastal võib mõjutada isikut. H.M-ile oleks pidanud mõjuma sellisel juhul juba esimene karistus ning ta pidanuks ennast ohjeldama ka kolme aasta möödudes. Vastuväited apellatsioonile
6. H.M kaitsja Jana Tanissaar esitas ringkonnakohtule vastuväited kohtuvälise menetleja apellatsioonile, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 4.1 H.M sõnul on ta tõesti ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid käesolevaks ajaks on karistus kustunud. Veel märgib ta, et ühe väärteo eest määratud rahatrahv on tasutud ning seega on alusetud kohtuvälise menetleja väited selle kohta, et kõik rahatrahvid on tasumata. Kohus on õigesti leidnud, et menetlusalune isik on alates 2010 kuni 2013 hoidunud liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja ta on oma rikkumisest aru saanud ja lubab edaspidi korrarikkumisi vältida. Lisaks toob kaitsja välja, et H.M omab töökohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ning apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus karistusliigi valikul on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks apellatsioonis toodud motiividel puudub alus. Läbivaadatavas väärteoasjas taandub küsimus sellele, kas maakohtu poolt H.M karistamine rahatrahviga vastab karistuse mõistmise alustele. 3
8. Maakohus on kohtule esitatud materjale hinnates ning menetlusosalisi ära kuulates jõudnud järeldusele, et rahatrahvi mõistmine mõjutab H.M piisavalt hoiduma uute liiklussüütegude sooritamisest. Sellekohase otsustuse tegemisel põhines maakohus peaasjalikult eripreventiivsetele eesmärkidele. Tähelepanu tuleb juhtida maakohtul kujunenud veendumusele, et H.M on õigusrikkumistest aru saanud ja püüab edaspidi neid vältida. Ringkonnakohtul puudub vähimgi alus arvata, et maakohus hindas kriminaalasja materjale ning menetlusosaliste seisukohti pealiskaudselt või meelevaldselt.
9. Mööndes küll, et H.M süü antud väärteoasjas on suur, leiab kohtukolleegium siiski, et see ei ole küllaldane temale aresti mõistmiseks. Ringkonnakohus soostub maakohtu seisukohaga, et H.M puhul ei ole tegemist menetlusaluse isikuga, kes rikuks liiklusalaseid reegleid süstemaatiliselt ja keda ei saaks enam rahatrahviga mõjutada. Tema varasem elukäik ei ilmesta ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt sellist liiklusalast käitumist ja hoiakut, mis eripreventiivsetel kaalutlustel nõuaks vabaduse võtmist. 7.1 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et H.M on üks kehtiv karistus rahatrahvi näol liiklusväärtegude eest
10. aastast (tl 18). Kuigi menetlusalune isik on välja näidanud oma hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse, ei ole mingit alust väita, et H.M on liiklusväärteod saanud harjumusesüüteoks. Põhjendatud on maakohtu osundus sellele, et H.M pani eelmise liiklusalase väärteo toime
11. aastal. Ehk praegust liiklusalast õigusrikkumist lahutab eelmisest küllalt pikk ajavahemik. Nagu maakohtu otsuses kajastub, on H.M kriminaalkorras ühel korral karistatud vangistusega, mille kandmisest ta tingimisi vabastati. Võib mainida veel, et H.M on väärteokorras rahatrahviga karistatud ka
12. aastal AS § 70 alusel, kuid see on kohtutäiturile tasutud ning nüüdseks kustunud. Neid asjaolusid kogumis hinnates on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohal, et aresti mõistmine H.M-ile ei ole põhjendatud ning tema puhul täidab karistuse eesmärke ka rahatrahv.
13. Kohtuväline menetleja peab H.M karistamist arestiga vajalikuks muu hulgas üldpreventiivsetel kaalutlustel. Vastuseks sellele leiab ringkonnakohus, et range karistamisvajadus ei põhista ilmtingimata vabadusekaotuslikku karistust. See võib tähendada ka näiteks kergemaliigilise karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. H.M-ile mõistetud rahatrahv maksimummäärale lähedases määras väljendab ringkonnakohtu hinnangul piisavalt riigi hukkamõistu tema poolt toimepandud liiklusväärtegudele.
14. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti hinnanud KarS §-s 56 toodud asjaolusid ning motiveeritult määranud H.M-ile karistuseks rahatrahvi. Seejuures puuduvad ringkonnakohtul etteheited ka maakohu otsustusele karistusmäära osas. Sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid menetlusalusele isikule aresti mõistmise, ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja kohtuvälise menetleja apellatsiooni rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma 5