← Eesti

1-13-9472/5

Obsah (5)§ 424§ 75§ 50§ 74§ 56

Kriminaalasi nr 1-13-9472 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9472 (13250101849 ) Koht

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav I.F, ik. xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.F kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kaheksa

(8)kuud. 2.

§-de 74, 75 alusel jätta I.F’ le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui I.F kaheksateist

(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata I.F katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid, milleks on: 2.1.1.

elama oma alalises elukohas ***, 1 Kriminaalasi nr 1-13-9472 2.1.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.1.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.
  6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
  7. oktoober 2013 a. Kui I.F katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katsea ega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta I.F’ lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. I.F on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
  1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel I.F lahkumise keeld. suhtes kohaldatud tõkend - elukohast
  2. Välja mõista I.F’ lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-139472 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - I.F /: - sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
  4. Sundraha tuleb I.F’ l tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 24 (kakskümmend neli) eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu
  1. –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt
  2. detsembriks 2013.a.
  3. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada I.F osaliselt menetluskulu sundraha tasumisest riigituludesse ja täielikult kaitsjatasu ning ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse.
  4. I.F menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord 2 Kriminaalasi nr 1-13-9472 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus I.F’ e süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.08.2013 kella 19.55 ajal *** km-l isiklikku sõiduautot Nissan Sunny registreerimise märgiga ****** alkoholijoobeseisundis, EKEI toksikoloogiaekspertiisi akti kohaselt etanooli sisaldusega veres (3,27+/-0,06) mg/g, k=
  7. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani I.F toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus I.F` le nõutud karistus:

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaheksa

(8)kuud.

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima

§-s 75 lg1p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)aastaks. Süüdistatav I.F andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. A. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Ta on pikemat aega töötu, töötuabi raha ei saa. Sissetulek puudub täielikult. Joobes põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta ise raskeid kehavigastusi. Palub määrata väljamõistetava menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga.

Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et I.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. I.F karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava I.F vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub 3 Kriminaalasi nr 1-13-9472 Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on I.F suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaas nev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i; -joobeekspertiisitasu kokku 62,37 EUR-i; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu 95,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. I.F on pikemat aega töötu, temal puudub igasugune rahaline sissetulek. Vastavalt teatisele süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on I.F keskmise päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste tegemist aluseks võttes 2012.a. andmeid 0,58 eurot (I kd , tl. 19 -21). Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Arvestatud menetluskuludest peab kohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista sundraha osaliselt 240,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks vabastada I.F riigituludesse tasumisele kuuluva kaitsjatasu ning ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse ning vabastada ta osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse. I.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut ta ei oma kriminaalkaristatust. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus menetluskulu – sundraha 240 eurot tasumisele ositi . Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.