J.J süüdi tunnistada LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, XXX km-l juhtis XXX kiirusega 145+/-8 km/h (lubatud kiirus teelõigul 70 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 67 kilomeetrit tunnis,
J.J süüdi tunnistada LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx xxx ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,
S § 63 lg 1 kohaldamisega mõista J.J-ile LS § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 230 trahviühikut summas 920 (üheksasada kakskümmend) eurot. KarS § 68 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamine 24 tundi alates 21.08.2013 kl 15.56 ehk 10 trahviühikut. Kandmisele kuulub rahatrahv 220 (kakssada kakskümmend) trahviühikut summas 880 (kaheksasada kaheksakümmend) eurot. 1 KarS § 66 l lg 1 alusel määrata rahatrahvi summa 880 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 88 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Esimene makse summas 88 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi summa, selle esimene osa 88 eurot tuleb J.J tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, väärteoasja numbri ja makse liigi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 29.08.2013 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 13.09.2013 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 15-päevase tähtaja möödumisel ehk 01.10.2013 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale apellatsiooni esitanud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 21.08.2013 Jõhvi politseijaoskonna välijuht Aleksandr Urb poolt koostatud väärteoprotokolli AB 1255392 kohaselt süüdistatakse J.J selles, et tema xxxomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,
Samuti tema xxx seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 67 kilomeetrit tunnis,
Samuti tema xxx tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,
22.08.2013 esitas kohtuväline menetleja (Ida Prefektuur) kohtule taotluse mõista J.J-ile karistusena arest. 28.08.2013 esitas kohtuväline menetleja (Ida Prefektuur) kohtule teatise VTMS § 137 lg 1 alusel, et ta soovib kasutada apellatsiooniõigust. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: J.J kohtuistungil antud ütlused, tunnistaja Aleksandr Mark kohtuistungil antud ütlused, isiku kinnipidamise protokoll, kiirusmõõteseade kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, karistusregistri väljavõte. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, kahetses tehtut. Palus aresti mitte kohaldada. Lubas mitte sõita enam ilma juhilibadeta. Kohtuistungil andis tunnistaja Axxx Mxxx ütlusi, et xxx märkasid nad kiiresti lähenevat mootorratast, kiiruseks fikseeriti 145 km/h. Patrull keeras ringi ja järgnes mootorrattale lülitades sisse sinise ja punase märgutule ning helisignaali, kuid juht ei peatunud. Juht keeras xxxpoole. Nad leidsid juhi ja mootorratta xxx, juhiks osutus J.J. 2 Isiku kinnipidamise protokollist lk 5 nähtub, et 21.08.2013 kell 16.10 peeti kinni J.J. Kiirusemõõtmise kasutamise protokollist (tl. 7) nähtub, et xxx xxx sõiduki xxx reg.nr xxsõidukiiruseks 145 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h, seega ületas J.J sõidukiirust mitte vähem, kui 67 km/h. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 8) nähtub, et 21.08.2013 Ida prefektuuri välijuht Aleksandr Urb tegi otsuse kõrvaldada J.J sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna J.J puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõttest lk 17-18 nähtub, et J.J on varasemalt 1 kord kriminaalkorras karistatud ning 2 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Mõlemal korral on isikule karistuse liigiks määratud rahatrahv. Rahatrahvid on täitmata. POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärtegude toimepanemises süüdi, kahetseb oma tegu. Ei taha kanda aresti. Kohtuväline menetleja avaldas kohtuistungil, et J.J on toimepannud 3 rasket liiklusalast väärtegu. Tal on 2 kehtivat vääteokaristust ning 1 kriminaalkaristus. Nende eest määratud karistused ei täitnud oma eesmärki, et isiku hoiduks uute rikkumiste toimepanemisest. Trahvid on tasumata. Isik ametlikult ei tööta, ei oma sissetulekut, mistõttu rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Ainuke karistusviis, mis mõjutaks menetlusalust oleks arest. Kohtuväline menetleja palus mõista J.J-ile karistuseks 20 päeva aresti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et J.J pani talle süüks arvatavad teod toime ning xxx-l juhtis xxx kiirusega 145+/-8 km/h (lubatud kiirus teelõigul 70 km/h), seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 67 kilomeetrit tunnis,
Samuti loeb kohus tõendatuks, et J.J xxx eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet,
Samuti loeb kohus tõendatuks, et J.J xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,
J.J tunnistas end LS § 90 lg 1 p 1, § 38 lg 1; 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul alust kahelda. J.J ütlustega on tõendatud, et xxxx ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 145+/- 8 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 67 km/h,. Kvalifikatsioon 3 LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 227 lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h. LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Kohus leiab, et J.J tegude kvalifitseerimine LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 4, § 234 lg 1 järgi on õige. Kohus leiab, et J.J pani väärteod toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.J oli teadlik et tal puudub juhtimisõigus, vaatamata sellele asus sõidukit juhtima ja sõiduki juhtimisel rikkus liiklusreegleid- ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h, eiras politsei peatumismärguannet. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud J.J tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE MÕISTMINE Karistamise alus KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg-st 2 tulenevalt vangistust võib mõista ainult siis , kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusena on ette nähtud ka mittevabadusekaotuslik karistuse liik, tuleb vabadusekaotusliku karistuse mõistmist eraldi põhistada. Vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise põhimõtted laienevad süüteomenetlusele ehk nii kriminaal-kui ka väärteomenetlusele. KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Karistus mitme teo eest LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. 4 KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. J.J pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Järelikult tuleb talle mõista üks karistus selle sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 227 lg 4 näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb J.J-ile määrata karistus LS § 227 lg 4 alusel. Karistuse liik Karistuse liigina näeb LS § 227 lg 4 ette nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohtu arvates antud asjas kohaldatav, sest J.J puudub juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu (RKKKo nr 3-1-1-11-10, p 7). Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumistest aru saanud. Karistuse raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et isiku süü on ilmselt üle keskmise. Isik sõitis kiirusega vähemalt 137 km/h teelõigul kus on lubatud 70 km/7h. Seega ületamine on vähemalt 67 km/h. Sanktsiooni kirjelduse mõttes ( ületamine rohkem kui 60 km/h) on isiku süü alla keskmise määra. Samas suurendab isiku süüd olulisel määral asjaolu, et ühe teoga nimelt juhtimisega pani ta toime ka teise väärteo- ilma juhtimisõiguseta juhtimine. Rääkimata sellest, et nii suure kiirusega sõitmine on märkimisväärselt ohtlik teistele liiklejaile, kui aga seda tehakse isiku poolt, kes puudub juhtimisõigus, järelikult puudub vastav koolitus ja piisav autojuhi kogemus, loob see liiklejaile täiendava tõsisema ohu, mille tagajärjel suurenebki isiku süü oluliselt. Karistusregistri teatisest (lk 17-18) nähtuvalt on J.J 2 kehtivat väärteokaristust. Määratud rahatrahvid on tasumata. Aastal 2010 oli ta väärteokorras karistatud muuhulgas kiiruse ületamise eest, joobeseisundis juhtimise eest ja peatamismärguande eiramise eest. Arvestades praeguse rikkumise sisu – oluline kiiruse ületamine ja ilma juhtimisõiguseta, märgib kohus, et isik võib jätkata tõsisemate samasuguste liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt tuleb isikut karistada sanktsiooni määrast tunduvalt karmimalt, oluliselt üle keskmise määra. Samas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus leiab, et ainukest põhjendust, et tõsisemaste rikkumiste puhul tuleb isikut karistada rangemalt, ei piisa aresti kohaldamiseks, sest kohus ei mõiste karistusi puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel, vaid lähtudes KarS § 56 sätestatud karistamise eesmärkidest. Ka tõsisemaste rikkumiste eest ettenähtud karistuste raskus on seaduseandja poolt sanktsioonis arvestatud. Ka tõsisemaste rikkumiste puhul peab seaduseandja vajalikuks ja võimalikuks kohaldada isikute suhtes rahatrahvi. J.J ei ole varem arestiga karistatud. Tal ei ole käesoleval kehtivat katseaega, see lõppes 2010. aastal. Kriminaalkorras oli ta karistatud ühel korral ilma selleta, et tema suhtes oleks kohaldatud reaalne vabadusekaotus. Pärast seda pani isik kuni käesoleva ajani kaks väärtegu, üks nendest on kiiruse ületamine ja joobeseisundis juhtimine. Käeoleval ajal pani isik toime kiiruse ületamise ja juhtimisõiguseta sõitmise. Ehk alates 2010 aastat on isik toime pannud kolme aasta jooksul kaks tõsisemat liiklusalast väärtegu. Sellest tulenevalt ei leia kohus, et tegemist on isikuga, kes rikub liiklusalaseid reegleid süstemaatiliselt ja keda ei saa enam mõjutada rahatrahviga. Kohus märgib, et arest ehk isikult vabaduse võtmisega seotud karistuse liik on seaduse alusel kohaldatav ainult siis, kui rahalise karistusega ei ole enam võimalik karistuse eesmärki saavutada. Kuna isik on alates 2010 aastat 5 kuni 2013 siiski hoidunud liiklusalaste süütegude toimepanemisest, annab see kohtule aluse väita, et suurema rahatrahvi määramine mõjutab isikut piisavalt. Seda enam, et isikul on käesoleval ajal kindel töökoht. Suurema rahatrahvi mõistmine kitsendab isiku majanduslikku olukorda tunduvalt ja annab talle tunnetava signaali, et selline käitumine on karistatav. Karistuse määra üle otsustamisel võtab kohus arvesse, et tegemist on teise samalaadse liiklusväärteo toimepanemisega menetlusaluse isiku poolt, millega on kaasnenud ka teiste liiklusnõuete eiramine J.J poolt. Tegemist on noore inimesega, kellesse ei ole seadusevastased tõekspidamised ja hoiakud veel sügavalt juurdunud. J.J pani toime LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 4, § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju. Kohus leiab, et toimepandud tegu ei ole niivõrd suur, et tingiks isiku vabaduse võtmise. J.J on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga. Ühtlasi peab kohus võimalikuks karistada J.J-ile LS § 227 lg 4 ettenähtud sanktsiooni maksimummäära lähedases määras, s.o 230 trahviühikut ehk summas 920 eurot, mis on kooskõlas ka süü suurusega. J.J teatas, et ta töötab alates augustist Ontika Talu OÜ-s viljakoristusel ja kuivatusel, kuu lõpus on palgapäev. Seega leiab kohus, et tal on võimalik tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul. Kohus leiab, et J.J on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru saanud ja püüab edaspidi korrarikkumisi vältida. Edaspidiste õigusrikkumiste korral tuleb J.J arvestada, et teda võidakse karistada suurema rahatrahviga ja rangema sanktsiooniga. J.J oli väärteokorras kinni peetud VTMS § 44 alusel 21.08.2013 16.10. Kohtuistung lõppes 22.08.2013 kell 15.00. Seega J.J kinnipidamisaeg on kokku 24 tundi, mida tuleb KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka arvestada. 24 tunnile vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Seega kuulub kandmisele rahatrahv 220 trahviühikut s.o. 880 EUR, mis tuleb tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.