1-11-12893/32

Kriminaalasi nr.1-11-12893 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12893 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 21.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.I isikukood xxx xxx Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus I.I-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 48,0 eurot. Välja mõista I.I´ilt kriminaalmenetluse kulud õigusabi eest. 48.0 eurot kaitsjatasu osutatud I.I tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „I.I 1-11-12893 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga kokku 840 tundi tegemise tähtajaga 12 kuud ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 21.01.2013 määrusega pöörati ülalmainitud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 29 päeva vangistust täitmisele kuna isik hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Karistuse kandmise algus 19.01.2013 ja lõpp 20.01.
3. Kinnipidamisasutuses I.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral soovib ta elama asuda elukaaslase juurde xxx. Isikul on keskharidus. Vabaduses tegi juhutöid ehituse erialal. Isik on varem töötanud xxxerialal, on xxx. Vladimir kunagi oli töötanud metallitehases, praegusel hetkel kindel töökoht puudub. Isiklik sissetulek puudub, samas on olemas suured võlad. Loodab, et vanemad toetavad teda materiaalselt, kuid soovib peale vabanemist leida kindlat tööd. Garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Karistusregistri järgi karistati teda AS §70 ja §71 alusel 7 korda ajavahemikul 14.11.2003 - 08.08.
4. Meditsiiniosakonna andmetel on isik varasemalt tarvitanud amfetamiini, diagnoos - F15.1amfetamiini kuritarvitamine. Vestluse käigus tunnistas, et tarvitamine toimub juhuslikult, eriti tuttavatega. Sõltuvust eitab, probleemi seoses narkootikumide tarvitamisega ei näe. Isikul on sõltuvusdiagnoos. I.I on kriminaalkorras karistatud 5 korral ning reaalset vangistust kannab 1 korda. Viimane karistus on mõistetud Viru Maakohtu 13.02.2012 otsusega. Viru Maakohtu 21.01.2013 määrusega pöörati ülalmainitud otsusega mõistetud karistus täitmisele, kuna I.I ei järginud kriminaalhoolduse nõudeid - ei täitnud kogu planeeritud ÜKT tunde vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavale ilma mõjuva põhjuseta. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 65%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36%. Kuna karistusaja pikkus on alla ühe aasta, siis individuaalset täitmiskava isikule ei ole koostatud. Vangistuse ajal on osalenud kohtumises Anonüümsete narkomaanidega. Tööga kinnipeetav hõivatud ei ole olnud. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et I.I elukohaks on pärast vabanemist xxx. Kodukülastusel on välja selgitatud, et see on munitsipaaleluruum Sellel pinnal elavad kinnipeetava elukaaslane ja elukaaslase kaks alaealist last. Elukaaslane on valmis kindlustama elamispinnaga vaid ühel tingimusel- kui Vladimir ei kuritarvita alkoholi. I.I-le ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Enne vangistust tegi juhutöid. Enne vangistust I.I kuritarvitas alkoholi, elukaaslane arvas, et ehk seetõttu ametlikku töökohta ei olnudki. Rahvastikuregistri andmetel on I.I Eesti kodakondsus, pass kehtis kuni 21.04.
5. Kriminaalhooldusele on I.I määratud kolmel korral. Kriminaalhooldusametnike katseaegade kokkuvõtetest saab välja tuua I.I iseloomustanud näitajad - alkoholi kuritarvitamine, tegevusetus, motivatsiooni puudumine katseaja edukaks läbimiseks. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I.I taotleb ennetähtaegset vabastamist. 2 Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et I.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.I on 5 korda kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude eest). Korduvalt karistatud väärteokorras, sh varavastaste süütegude eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt I.I oli määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei olnud tulemuslik kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna I.I on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad sõltuvusaineid tarvitavad isikud. Isiku kuritegelik käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et I.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule üldkasuliku tööga asendatud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud järgida sellega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kriminaalhooldusega kaasnev k äitumiskontroll ei ole hoidnud ära ja ei hoiaks ka edaspidi kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 3 Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu I.I vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4