1-12-8086/12

1-12-8086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-8086 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.P (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 23.10.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85, Tallinn) ning kohustada V.P järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
2. Kohaldada V.P suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis. V.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja V.P-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati V.P süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 2 kuu ja 17-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 29.03.2012.a ja lõpp on 15.06.2014.a. V.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning osalenud riigikeele kursustel, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel olemas elukoht sõbra juures, garanteeritud töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist. V.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressil XXX, oma sõbra juurde. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Sõber on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. V.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Kelly Kruusimägi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub Vangla hinnanguga kinnipeetava käitumisele ja ohtlikkusele ning toetab V.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.P on pärast vabanemist kindel elukoht. Vabaduses olles on V.P töötanud, mis viitab tööharjumuse ja oskuste olemasolule. V.P mõistis enda alkoholiprobleemi ning on läbinud vastavaid sotsiaalabiprogramme. Puuduvad viited asjaolule, et kuritegude toimepanemine oleks kujunenud tema elustiiliks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole V.P väljendanud kuritegelikke hoiakuid ning 3 impulsiivset käitumist täheldatud ei ole. Ülaltoodud põhjustel nõustub prokuratuur Vangla hinnanguga ning toetab V.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et V.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, praegust karistust kannab liitkaristusena kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Vangla materjalide kohaselt on soodusteguriks olnud alati alkohol, kõik kuriteod sooritatud alkoholijoobes, V.P tunnistab, et viimases perioodis tarbis alkoholi igapäevaselt, et stressiga toime tulla. Probleeme alkoholiga tunnistas V.P ka kohtuistungil, avaldades, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tahet sõltuvusprobleemidest vabanemiseks tuleb pidada igati positiivseks, kuid kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Pärast vabanemist on V.P olemas ka kindel elukoht ning sõbra toetus. V.P ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, märkides, et kuritegelikke hoiakuid V.P väljendanud ei ole ning hinnanus üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 27%, nimetatud näitajad ei ole kõrged. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik