4-13-6499/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-6499 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Väärteoasi B.T süüdistuses LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ja § 207 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri 2013 otsus Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja PPA Ida Prefektuur RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. oktoobri 2013 otsus osaliselt, s.o B.T-le mõistetud karistuse osas.
5. Mõista B.T-le karistuseks 15 päeva aresti.
6. Määrata B.T-le mõistetud arest 15 päeva kandmisele nädalavahetuseti alates kohtuotsuse jõustumisest.
7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Esimese astme kohtu otsuse sisu
8. Viru Maakohtu 04.10.2013 otsusega tunnistati B.T süüdi LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ja § 207 järgi ning talle mõisteti karistuseks arest 3 päeva. 1.1 Maakohtule oli arutamiseks saadetud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt 04.10.2013 väärteoasjas nr 233013005865 koostatud väärteoprotokoll nr AB 13497783, mille kohaselt juhtis B.T 04.10.2013 kella 04.20 paiku Narva linnas, võidu 6 maja juures, omamata juhtimisõigust, mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ning juhtis seda sõiduautot juhile keelatud seisundis - ühes liitris väljahingatavas õhus oli tal alkoholisisaldus vähemalt 0,57 mg/l. Seega rikkus menetlusalune isik B.T LS §§-de 90 lg 1 p 1, 69 lg 5 ja 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS §§-de 201 lg 1, 224 lg 2 ja 207 järgi.
9. Maakohus leidis, et B.T poolt väärteoprotokollis märgitud väärtegude toimepanemine on tõendatud. 2.1 Karistuse mõistmisel asus maakohus seisukohale, et B.T süüaste on suur, kuna ta, omamata juhtimisõigust, juhtis sõiduautot alkoholijoobes. B.T pole otstarbekohane karistada rahatrahviga ning selleks, et aidata menetlusalusel isikul paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada karistusena aresti. Samas, B.T tegevuses esineb KarS § 57 mõttes karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ning arvestada tuleb sellega, et B.T on olemas töökoht. Seetõttu tuli kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks määrata B.T-le karistuseks arest sanktsiooni miinimummäära lähedases määras – 3 päeva. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja, taotledes otsuse tühistamist osas, milles karistati B.T arestiga 3 päeva ning määrata karistuseks 15 päeva aresti. Apellatsioonis toodud põhjendused on järgmised. 3.1 Kohtuistungil selgitas B.T, et juhtimisõigust temal ei ole ega ole kunagi olnud. 04.10.2013 enne sõiduki juhtimist tarvitas ta alkoholi. Peale alkoholi tarvitamist juhtis ta tahtlikult sõidukit, kuna tal oli vaja kiiresti sõidutada oma sõpru. Otsuse tegemisel on Viru Maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid, s.o menetlusaluse isiku kahetsust ja temal töökoha olemasolu ning mõistnud miinimummäära lähedase karistuse – 3 päeva aresti. Sellega kohtuväline menetleja ei nõustu, sest esiteks, KarS § 57 sätestab karistust kergendavad asjaolud, kuid kergendavaks asjaoluks ei ole töökoha olemasolu. B.T nõustus kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt pakutud karistusmääraga ning palus lubada tal arest ära kanda osade kaupa puhkepäeviti, kuna ta töötab ja aresti tõttu võib kaotada töökoha. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus ei vasta toimepandud süüteo raskusele, kuna juhtides mootorsõidukit, kui oluliselt oli ületatud alkoholisisalduse piirmäär (0,57 mg/l), seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Kahe enamtaunitava liiklussüüteo eest on 3-päevane arest ilmselgelt liiga leebe karistus, mis mitte ainult ei mõjuta B.T seadusekuulekale käitumisele, vaid otse vastupidi – selline leebe karistus võib formeerida teatud karistamatuse tunnet ning õhutada teda uutele süütegude toimepanemisele. Vastuväited apellatsioonile
11. Kohtuvälise menetleja apellatsioonile esitas vastuväited menetlusalune isik B.T, paludes maakohtu otsus jätta muutmata. B.T sõnul töötab ta esmaspäevast laupäevani Eesti hüdroelektrijaamas firmas TRUMET ja kui kohus mõistab talle pikema aresti, siis ei saa ta enam töötada ja vallandatakse. Menetlusalune isik elab üksi ja peab maksma korteri eest. Samuti lisab B.T, et ta kahetseb, et rikkus seadust ja lubab edaspidi olla õiguskuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuvälise menetleja apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele B.T-le mõistetud karistuse määra osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsustus karistusmäära osas KarS §-s 56 toodud karistuse kohaldamise alustele. 2
13. Maakohus pidas B.T süüd suureks. Selle hinnanguga ringkonnakohus soostub, osundades maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele, et menetlusalune isik täitis ühe teoga kolm väärteokoosseisu – juhtides tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, omamata sõiduki juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Kusjuures viimasega realiseeris B.T mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes enamohtliku rikkumise LS § 224 lg 2 näol. Väärib tähelepanu ka menetlusaluse isiku selgitus väärtegude toimepanemisele, mille kohaselt „ “ (vt kohtuistungi protokollist tl 17 pöördel). Viimatimärgitu osutab ringkonnakohtu hinnangul menetlusaluse isiku erilisele küünilisusele väärtegude toimepanemisel. Nendel asjaoludel on maakohtu hinnang täielikult põhjendatud ning vastuvaidlematult tuleb asuda seisukohale, et B.T süü väärtegude toimepanemisel on suur.
14. Maakohus on õigesti arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid ringkonnakohtule jääb selgusetuks, miks kergendab karistust B.T töökoha olemasolu. On selge, et maakohus pidas seda võimalikuks käsitleda KarS § 56 lg-s 2 seaduses nimetamata kergendava asjaoluna. Kuid sellisel juhul on Riigikohus leidnud, et kohus peab põhistama, miks ta loeb vastavat asjaolu karistust kergendavaks (RKKKo nr 3-1-1-70-98). Maakohtu otsuses vastavasisuline arutluskäik puudub. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et töökoha olemasolu ei alanda iseenesest karistusmäära.
15. Nii jõuab ringkonnakohus järeldusele, et toodud asjaolude pinnalt on maakohus põhjendamatult mõistnud B.T-le aresti miinimummäärale lähedases määras. Sellekohane otsustus on mõistetamatult leebe ega ole kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Tuleb lisada, et maakohus on karistuse mõistmisel jätnud täielikult arvestamata erija üldpreventiivsed eesmärgid. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal osundada, et toimikumaterjalidele lisatud karistusregistri õiendist (tl 21-22) nähtuvalt on B.T kaks kehtivat kriminaal- ning üheksa kehtivat väärteokaristust, olles muu hulgas kandnud vangistust ning aresti (viimane karistusmääraga 3 päeva). Seega iseloomustab menetlusalust isikut järjepidev õigusvastane käitumine ning varem mõistetud karistustest ei ole B.T enda jaoks mingeid põhjapanevaid järeldusi teinud. Ringkonnakohus ei saa arvestamata jätta ka kohtupraktikas kinnistunud üldpreventiivset kaalutlust, et mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes tuleb pidada eriti taunimisväärseks ning sellise liiklussüüteo näol on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega.
16. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusalusele isikule 15 päeva aresti mõistmist, mis on KarS §-st 48 tulenevalt aresti keskmine määr. Ringkonnakohus lähtub sanktsioonimäära valikul selle keskmisest määrast. Andnud eelnevalt süüle kvantitatiivse hinnangu, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ületab sanktsiooni keskmist määra. Kuna aga B.T suhtes esineb kergendav asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol, tuleb teda karistada sanktsiooni keskmise määraga, s.o 15 päeva arestiga.
17. Apellatsiooni piirest väljudes lahendab ringkonnakohus B.Taotluse karistuse ositi kandmiseks. Nimelt palus B.T maakohtu istungil kanda arest puhkepäeviti, kuna vastasel juhul kaotaks ta töökoha (vt tl 18). Mõistes B.T-le arestimääraks 3 päeva, jättis maakohus mõistetavalt nimetatud taotluse eraldi lahendamata. Kuna aga ringkonnakohus mõistab B.T-le aresti 15 päeva, tuleb tema taotlusele pöörata tähelepanu. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt tuleks üldjuhul vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena (vt nt RKKKo nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Lähtudes KarS § 66 lg-st 1 ning tuginedes kohtupraktikale leiab ringkonnakohus, et B.T tööalast seisundit arvestades on põhjendatud määrata temale aresti kandmine nädalavahetuseti.
18. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 3 p-st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse karistuse määra osas, mõistes B.T-le 3 KarS § 63 lg 1 ja KarS § 48 alusel karistuseks 15 päeva aresti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus