KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-14074 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär X Kriminaalasi süüdim

§ 76lg 4 alusel määrata U.A-le katseaeg kestusega üks

§ 78

p 2 alusel hakata U.A katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata U.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna X talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada U.A katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – X
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata U.A-le katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
3. asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele ühe

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust U.A-le Tartu Maakohtu 12.

detsembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus
2. detsembril
3. a ja karistuse kandmisele asus U.A
4. jaanuaril
5. a. Tartu Maakohtu
6. mai
7. a määrusega jäeti U.A temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuotsus jõustus
8. mail
9. a. U.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
10. mail
11. a. U.A on varem kriminaalkorras karistatud:
12. Tartu Maakohtu
13. jaanuari
14. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel 3kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks ja jäeti

§ 74alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata; 2.

Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega

§ 215lg 2 p 1, 2 alusel 2kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; 3.

Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega

§ 200

lg 2 p 9 järgi 3-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-aastaseks vangistuseks ja suurendati

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on U.A uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik ja kindel elukoht vabaduses. Süüdimõistetu on varem olnud kriminaalhooldusel, kus täitis kontrollnõudeid korrektselt. Kohtumenetluse poolte seisukohad U.A soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Ta soovib asuda tööle, samuti kodumajapidamises vajalikud vaegtööd lõpetada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetab U.A tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning kriminaalhooldusele allutamist. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on U.A kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi U.A on kriminaalkorras karistatud juba neljal korral, siis reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Esimesel korral jäeti temale mõistetud vangistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja nimetatud katseaja ta edukalt ka läbis, kuid jätkas siiski kuritegude toimepanemist peale katseaja lõppu. Praegune karistus on talle mõistetud liitkaristusena kolme järgneva kohtuotsuse kogumis. Hoolimata temale esmalt antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna jätkas süüdimõistetu siiski oma õigusvastast tegevust, seekord juba katseajal, mistõttu kannabki nüüd liitkaristustena reaalset vangistust. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju veel ei avaldanud. Samas aga on kohtu hinnangul alust arvata, et vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju on süüdimõistetule avaldanud praeguseks ärakantud esmane reaalne vangistus ning ka tema kuriteoriskid on vajalikul määral maandatud. Tema kuritegeliku käitumise peamisteks mõjuriteks tuleb toimiku materjalide põhjal lugeda liigset impulsiivsust, alkoholi tarvitamist ja teiste isikute poolset mõjutatavust. Ka süüdimõistetu ise tunnistab oma riske, on läbinud vangistuses sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud eneseanalüüsi ja tuleviku planeerimise teemalistel vestlustel ning on enda sõnul igati motiveeritud edaspidiselt oma riskiteguritega tegelema ja nende mõju vältima. Vangistuse jooksul ei ole ta väljendanud kuritegelikke hoiakuid, tema käitumine on olnud korrektne, ta ei ole pannud toime distsiplinaarrikkumisi ning käib ka iseseisvalt ilma järelevalveta väljaspool vanglat töötamas. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu on hakanud oma käitumise ja selle tagajärgede peale mõtlema ning on piisavalt motiveeritud edaspidi temale seatud reegleid järgima. Kohus leiab, et süüdimõistetu puhul on positiivseks asjaoluks ka vabaduses igakülgselt toetavate lähisuhete ja kindla elukoha olemasolu, mis peaks omalt poolt tema 3 taasühiskonnastumist toetama ja aitama süüdimõistetul oma elu edaspidiselt korda seada. Kuigi kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub, mida võib toimepandud kuritegude iseloomu arvestades pidada riskiteguriks, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole käesoleval juhul sellise tähtsusega, mis muudaks ennetähtaegse vabastamise põhjendamatuks. Süüdimõistetul on vabanemisel olemas lähedaste materiaalne toetus, mis peaks vähemalt esialgu tagama talle vajalikud rahalised vahendid, et vabanemisel toime tulla. Samuti on ta vangistuses tegelenud puidupingitöölise kutse omandamisega, tal on varasemast olemas töökogemused ning ta on jätkanud nende omandamist ka vangistuse ajal, käies väljaspool vanglat töötamas, mistõttu on alust arvata, et töökoha leidmine ei tohiks süüdimõistetule raskusi põhjustada. Samuti tuleb arvestada sellega, et majanduslikust olukorrast tulenev risk on ilmselt väiksem juhul, kui süüdimõistetu hoidub alkoholi tarvitamisest ja negatiivset mõju avaldavate tuttavatega suhtlemisest. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et U.A katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud esmane reaalne vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning ta omab vabaduses piisavaid tagatisi, et jätkata oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas, kuna ennetähtaegse vabastamise puhul saaks süüdimõistetu oma kuriteoriskide maandamisega vabaduses edasi tegeleda ja samas oleks talle tagatud ka kriminaalhooldaja poolne toetus ja järelevalve. Samuti aitaks süüdimõistetut distsiplineerida ja tekkinud õiguskuulekaid hoiakuid kinnistada temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul võib kuritegelikku käitumist mõjutavaks asjaoluks pidada alkoholi tarvitamist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, kuivõrd kuriteod on süüdimõistetu pannud toime just grupis ning tunnistab ka negatiivset mõjutatavust. Süüdimõistetu materiaalsest olukorrast tulenevate kuriteoriskide maandamiseks ja tema majandusliku stabiilsuse tagamiseks peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus. Seejuures tööle asumisel oleks süüdimõistetule tagatud ka mõtestatud tegevusega hõivatus, et vähendada võimalusi alkoholi tarvitamiseks ja sellest tulenevaks õigusvastaseks käitumiseks. Lisaks leiab kohtunik, et kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks, siis tuleb süüdimõistetul läbida vähemalt üks kuriteoriske maandav või taasühiskonnastumist toetav sotsiaalabiprogramm. Kohtunik 4