kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 25.11.2013 Prokurör Rainer Amur Süüdistatav P.I – isikukood: XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: xxx; töötab xxxAS bussijuhina; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati Harju Maakohtu 25.10.2011 otsusega
järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 236 tundi; tõkend: elukohast lahkumise keeld § 169 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.I
järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus kohaldamata, kui P.I 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata kriminaalhooldaja. P.I-le
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.I süüditunnistamist
järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. P.I on katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all ning peab järgima
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.I tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasust 144 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.