MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 21.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.H on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 28.05.2013 otsusega
,
lg 1,
lg 2 p 8,9 ning
Vastavalt
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning P.H karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 01.01.2011.a kuni 02.01.2011.a ning alates 03.08.2012.a kuni 05.08.2012.a, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.10.2012.a. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: P.H taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta avaldas, et oleks väga rõõmus kui vabaneks vanglast. Vanglas viibib teist korda, saab invaliidsuspensioni ning kavatseb tööle minna. Kinnipeetav avaldas, et ta on teadlik, et tal on 3800 euro eest täitmata nõudeid. Narkootikumide sõltuvusest on kinnipeetav vabanenud selliselt, et unustas narkootikumid ära. Prokurör P.H vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt viimane kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud vanemate elupinnal, kuhu kinnipeetav soovib vabanedes elama minna. Vanemad on andnud loa sinna elama asumiseks, kuid nad ei poolda ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav ei suuda katseaja tingimusi täita. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Raskusi on võlakohustuste täitmisega, kohtutäiturite nõudeid on suuruses 3800 eurot. Isikul on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav narkootikumide võõrutusravil viibinud ei ole, kuid ta sooviks narkootikumidest vabaneda, seni seda suutnud pole. Kohus leiab, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu kannab vangistust vahetult pärast vangistuse kandmiselt vabanemist toimepandud mitme varavastase ja isikuvastase kuriteo eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et kinnipeetav, olles karistatud rahalise karistusega Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.02.2008 ja 27.03.2008 kohtuotsustega, karistused olid asendatud üldkasuliku tööga (edasi – ÜKT) 29.10.2010 ja 28.12.2010 kohtumäärustega, ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Karistused on pööratud täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.11.2013 ja 19.04.2011 kohtumäärustega, kuna süüdimõistetu ei soovinud täita temale määratud ÜK T-d ja katseaja kontrollnõudeid – ei allunud käitumiskontrollile. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Kohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on seekord suuteline läbima üheaastast katseaega nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi, kuna kinnipeetav ei ole eelnevalt kontrollnõudeid täita suutnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnipeetav jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.