lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav N.M Kaitsja ik XXX, Eesti kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: süüdistatava sõnade kohaselt xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.01.2013 kuni 05.01.2013; alates 05.01.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Harju Maakohtu 06.09.2013 määrusega muudetud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 07.10.2013. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist viimati: 1) Harju Maakohtu 01.09.2009 otsusega
2) Harju Maakohtu 18.11.2010 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud.
Karistus kantud, vabanes 29.02.
lg 2 p-s 4 – 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.M-ile mõistetud karistust ühe 1 kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.01.2013 ja 05.01.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates N.M-i kinnipidamisest, so alates 07.10.
Kohtuistungil süüdistatav N.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. 2 Kaitsja asus seisukohale, et toimikus asuvad tõendid on lubatavad ja küllaldased kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud, süüdistus on põhjendatud ja süütegu õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.M-i süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu Renalko Kaubandus OÜ avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistaja Kristel Vahtriku (Vahtrik) ütlusi, N.M-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, karistusregistri väljatrükki, teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, 01.10.2009 Harju Maakohtu otsust asjas nr 1-09-8815, 02.01.2013 kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 2315,13,000015, Harju Maakohtu määrust asjas nr 1-09-8815, Harju Maakohtu otsust asjas nr 1-09-22181, Jõgeva Maakohtu otsust asjas nr 1-80/03, leiab, et süüdistuses nimetatud ühe varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on N.M-i süü tõendatud Renalko Kaubandus OÜ kuriteoavaldusega ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt peeti 04.01.2013 kella 19.50 ajal kaupluses Ideaal Kosmeetika, asukohaga Suur-Sõjamäe 4, Tallinn kinni õigusrikkuja N.M , kes väljus kauplusest kauba eest tasumata. Kinnipeetu juurest leiti Boss in Motion Edt 40 ml maksumusega 48,50 eurot, Armani Diamond aftershave maksumusega 39,35 eurot ja Armani Diamond aftershave maksumusega 41,30 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 2, 3). Samuti on õigusrikkumise toimepanemine tõendatud tunnistaja K. Vahtriku ütlustega, mille kohaselt viibis ta 04.01.2013 kella 19.40 ajal tööl Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Ideaal Kosmeetika kaupluses ning nägi, kuidas meesterahvas, tumedate üleriiete, tumesiniste teksapükste ja suure valge Jysk kilekotiga võttis riiulilt parfümeeriatoote ja pani selle kotti. Kõnealune meesterahvas väljus kell 19.50 kaupluse turvaväravate vahelt kauba eest tasumata (tl 4). Kahtlustatavana peeti N.M kinni 04.01.2013 kahtlustuses
Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka N.M talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 04.01.2013 õhtul, täpset kellaega mäletamata läks ta Ülemiste Keskusesse kauba vaatamiseks. Ülemiste keskuses on palju kaupluseid. Ta läks kauplusesse, kus müüakse kosmeetikat. Kaupluses tekkis tal mõte varastada ning ta võttis riiulilt tualettvee ja kaks karpi aftershave´i ning pani need oma kilekotti, möödudes kaasast kauba eest tasumata. Turvaväravatest möödumisel tuli tema juurde turvatöötaja, kes viis ta kaupluses olevasse turvaruumi. Seal paluti tal näidata, mis tal kilekotis on. Tema võttis kotist välja tema poolt varastatud kosmeetika, mis tagastati kauplusele. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ning selgitab, et kuriteo pani toime sellepärast, et ei tööta, kuid vajab raha (tl 15-18). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab kahtlusteta N.M-i poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud
realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades N.M-i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, mille kohaselt pani ta varguse toime rahaliste vahendite saamiseks, leiab kohus, et N.M-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus N.M-i ütlustest lähtuvalt veendumusel, et N.M pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on N.M-i tegevuse kvalifitseerinud
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi.
lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Jõgeva Maakohtu otsuse nr 1-80/03 kohaselt (tl 47-50) mõisteti N.M süüdi mh KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 15 lg 2 järgi ning sellele järgnevalt on teda korduvalt kohtu poolt erinevate kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistustega, mistõttu ei ole eelmärgitud otsusega mõistetud karistus kustunud. 3 Samuti on väärteomenetluses 02.01.2013 koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt (tl 34-35) karistatud N.M 02.01.2013 toimepandud samalaadse varguse eest. Seega on riiklik süüdistaja õigesti ning kriminaaltoimiku materjalidega kooskõlas olevalt leidnud, et N.M on isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning sellest lähtuvalt tuleb tema tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel kvalifitseeriva tunnusena lisada
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on
lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Sissetuleku ning muude legaalsete elatusvahendite puudumist ilmestab ka süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud selgitus, mille kohaselt pani ta varguse toime rahaliste vahendite saamiseks. Lisaks tuleneb teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2011 aastal (tl 21), et süüdistataval on sissetulek puudunud. Samuti tuleb tõdeda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.M väärteokorras mõistetud rahatrahvid jätnud tasumata (tl 10-14). Kaaludes karistusliigi valikut, võtab kohus arvesse sedagi, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh nii põhiõigusi enim riivava karistusliigiga, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata, kuid mis on hilisemalt pööratud täitmisele. Need asjaolud annavad aluse järeldusele, et eelmised mõistetud ja põhiõigusi enim riivavavad, kuid tingimisi kohaldamata jäetud karistusliigid ei ole taganud süüdistatava edasist õiguskuulekust. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul, leiab kohus, et N.M-ile on võimalik mõista karistus
Peale nende asjaolude osutab kohus sellele, et nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtus on süüdistatav väljendanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus kriminaalasja läbivaatamisel ning arutamisel ei tuvastanud. Kohtueelsel menetlusel valiti süüdistatava suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld ja oma elukohana nimetas N.M kohtueelsele menetlejale XXX. Kohus saatis süüdistatavale kohtukutse nimetatud aadressil, kuid kutse tagastati kohtule, kuivõrd süüdistatavale ei olnud võimalik kutset üle anda ja maja elanike sõnade kohaselt süüdistatav sellel aadressil ei ela ning asub välismaal. Sellistest asjaoludest saab teha järelduse, et süüdistatav rikkus tema suhtes valitud tõkendit ja tegi võimatuks tema kutsumise kohtuistungile. Kohus kuulutas süüdistatava 06.09.2013 määrusega tagaotsitavaks ja süüdistatava suhtes muudeti tõkendit (tl 62, 63), tagamaks süüdistatava osalemise kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kohtule edastatud informatsiooni kohaselt oli süüdistatav 26.09.2013 kinni peetud Rootsi Kuningriigis ja teda karistati vangistusega (tl 67-68), mille ärakandmise järgselt peeti süüdistatav kinni 07.10.2013 Eesti Vabariigis. Ida politseijaoskonnas nimetas süüdistatav oma elukohaks Pioneeri 8, Mustvee, Jõgeva maakond (tl 69) ja Isiku kinnipidamise protokolli koostamisel ei pidanud vajalikuks oma elukohta avaldada, kuid kinnitas, et ta ei ela registreerimisjärgsel aadressil Aia 24-2, Mustvee, Jõgeva maakond. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav ei elanud kohtueelsel menetlusel kohtueelsele menetlejale nimetatud aadressil 4 XXX, Tallinnas, lahkus menetleja loata Eesti Vabariigist ning kinnipidamise järgselt on esitanud juba uue elukoha aadressi, leiab kohus, et süüdistataval puudub püsiv elukoht, mis tagaks temale kutsete edastamise ja nende vastuvõtmise või tema üle järelevalve teostamise. Süüdistatav on väärteo toimepanemiselt kinnipidamisel 02.01.2013 nimetanud elukohaks XXX ja kaks päeva hiljem kahtlustatavana kinnipidamisel nimetanud elukohaks juba XXX. Nii väärtegu kui ka inkrimineeritav kuritegu on toime pandud Lasnamäe piirkonnas, millises piirkonnas asuvad ka süüdistatava poolt nimetatud erinevad elukoha aadressid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistataval puudub püsiv seos kohtuistungil nimetatud elukohaga XXX. Sellele viitab ka süüdistatava lahkumine väidetavast elukohast XXX Rootsi Kuningriiki, mitte Jõgeva maakonda. Seejuures suutis süüdistatav ka Rootsi Kuningriigis käituda viisil, mis tingis tema karistamise ja riigist väljasaatmise. Sellest tulenevalt ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada
või
sätteid, kuivõrd märgitud sätted eeldavad kriminaalhooldust ja kontrollnõuete täitmist, mille eelduseks on alalise ja üheselt määratletava elukoha olemasolu. Kohtu arvates süüdistataval selline elukoht puudub. Peale selle nähtub kriminaaltoimikust andmeid, mis viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Kuivõrd süüdistatavat on varem korduvalt vangistusega karistatud, siis on tema suhtes ka
sätete kohaldamine välistatud, mistõttu kuulub süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus reaalsele ärakandmisele. Mõistetava karistuse ärakandmist tuleb aga arvestada alates süüdistatava kinnipidamisest Eesti Vabariigis, so alates 07.10.2013, arvestades karistusaja hulka ka eelvangistuse, so kahtlustatavana kinnipidamise aja. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, samuti koopiate tegemise kulu. Kohus möönab, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Peale selle puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud N.M-i enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. N.M on eelnevalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet N.M-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tema enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ning isiku vabadust piirava karistuse mõistmine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.