lg 1 järgi Menetlusalune isik P.U isikukood xxx elukoht xxx; töökoht: OÜ T , varem karistatud, viimati 25 päeva ja 5 päeva aresti karistuseks Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok Süüdi tunnistada P.U Liiklusseaduse 201 lg 2, § 207;
S § 63 lg 1 alusel arest 30 (kolmkümmend) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 11.11.2012.a. kell 10.10 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 11.11.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1249585 selle kohta, et P.U 11.11.2012 kell 10.07 Saue vald, Harju maakond, TALLINN - PALDISKI, 13 km juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. P.U rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 73 lg 2; § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2, § 207;
Kohus selgitab, et Imbi Kangur-Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 12.11.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik P.U kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb. Tema viis ainult auto lammutusse. Teab, et ei tohi üldse sõita. Palub määrata aresti kandmine ositi, kuna töötab ametlikult ja võib kaotada töö. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis 1 toodu juurde ning leidis, et P.U tuleks karistada LS § 201 lg 2, § 207;
Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja palub määrata kindlasti aresti kandmine suuremas osas kohe ja väiksemas osas võib ositi kui kohus leiab, et see on põhjendatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207;
lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.4); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk.5); teatisega ( t lk.8-10) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. P.U ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada P.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et P.U ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. P.U kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel P.U´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. P.U näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. P.U on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt P.U suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegu ja süü suurust. Ka eelnevad karistused aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli korduvalt kohaldatud Harju Maakohtu poolt karistustena aresti, viimati 25.06.2012.a. 25 päeva aresti ja 27.06.2012.a. 5 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem ja seda maksimummääras. P.U märkis, et töötab, seega palub määrata karistuse kandmine ositi. Kohus arvestades menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid ning seda, et töökoha kohta ei ole esitatuid kohtule mingeid tõendeid ei pea kohus põhjendatud karistuse kandmist määrata ositi KarS § 66 lg 1 alusel. Ositi aresti mõistmine isikule, kes on varem kandnud aresti ei omaks ilmselgelt mingit positiivset mõju tema edaspidisele käitumisele. Arvestades eeltoodud peab kohus vajalikuks, et karistus kantakse ära 2 koheselt alates isiku kinnipidamisest ning mitte ositi ja seda just eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207;
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.