lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katri Kabel Süüdistatav U.L Ik: xxx, VF kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2012, 21.09.2012 kuni 22.09.2012, 15.10.2012, vahistatud alates 16.10.2012 Varasem karistatus: Karistatud kriminaalkorras kolm korda, viimati Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud, KarS § 69 lg 6, 7, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva. Vabanes karistuse ärakandmiselt 06.07.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.
Kohtuistungil süüdistatav U.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 07.06.2012.a. varguse episood: • 07.06.2012 koostatud Renalko Kaubanduse OÜ avaldusest nähtub, et 07.06.2012 kella 11:30 ajal kaupluses Ideaal Kosmeetika aadressil Tallinn, Endla 45, läbis isik kaupluse turvaväravad jättes kauba (juukseehted 4 tk) eest maksmata 109 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. (tl 2) • 07.06.2012 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt 07.06.2012 peeti kinni U.L, kes 07.06.2012 kella 11:30 ajal väljus kauplusest Ideaal Kosmeetika koos tasumata kaubaga (juukseehted 4tk, kogumaksumusega 109 eurot). (tl 3) • 07.06.2012 koostatud tunnistaja RT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 07.06.2012 olles tööl Kristiine keskuses, nägi Ideaal Kosmeetika kaupluses naisterahvast ehteid oma salli peitmas. Naisterahvas väljus kauplusest kella 11:30 ajal ning jättis võetud kauba eest tasumata. Pidas nimetatud isiku kinni ning turvakontrolli käigus leidis naisterahva salli seest peidetud ehted. (tl 4) • Väljatrükk 19.05.2010 Harju Maakohtu otsusest, millega U.L-i karistati KarS §
(tl 17-18) • Väljatrükk 14.03.2012 Põhja Prefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2315,12,003270, millega U.L-i karistati KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest. (tl 19-20) 3 • Väljatrükk 22.03.2012 Põhja Prefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2315,12,003770, millega U.L-i karistati KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest /tl 21-22/ • 07.06.2012 koostatud kahtlustatava U.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 07.06.2012 kella 11:00 paiku läks ta Kristiine keskusse varguse eesmärgil, kuna tal puudub alaline töökoht ja raha elamiseks ei jätku. Ideaal Kosmeetika kaupluses otsustas varastada juukseehteid. Võttis riiulilt kokku neli juukseehet ning pani need omale kotti. Enne väljumist märkas poe ees turvatöötajat, kuid siiski lahkus kauplusest kauba eest maksmata ning lootis, et turvatöötaja tema tegevust ei näinud. Turvatöötaja pidas ta kinni ning turvakontrolli käigus avastati varastatud esemed. Kahetseb tehtut. Ülalpidamisel on 5-aastane tütar. (tl 13-15) 21.09.2012.a. varguse episood: • 21.09.2012 koostatud Põldma Kaubanduse AS-i avaldusest nähtub, et 21.09.2012 kell 16:43 väljus U.L Denim Dream kaupluse müügisaalist jättes maksmata kauba (naiste teksapüksid maksumusega 148,50 eurot, naiste teksapüksid maksumusega 148,50 eurot ja naiste kudum maksumusega 88,50 eurot) eest kokku summas 385,50 eurot. Materiaalne kahju tekitati summas 148,50 eurot. (tl 42) • 21.09.2012 koostatud tunnistaja KP ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 21.09.2012 Viru keskuses Denim Dream kaupluses teenindas muuhulgas kahte noort inimest (noormees ja tütarlaps). Meesterahvas proovis kabiinis kahte paari teksaseid. Ta ei näinud, mis kaupa nad veel kabiini viisid, kuivõrd tegeles teiste klientidega. Lahkudes märkas tütarlapse õlal suurt kollast kotti ning tal tekkis kahtlus, mistõttu vajutas turvanuppu ning helistas turvateenistusele. Varastatud kaubaks osutus Guessi naiste teksad maksumusega 148,50 eurot, Guessi naiste teksad maksumusega 148,50 eurot ja Guessi kudum. (tl 44,45) • 21.09.2012 koostatud tunnistaja VL´i ütlustest nähtub, et tema olles tööl turvatöötajana Viru keskuses 21.09.2012 kell 16:43 sai juhtimiskeskuselt teate, et kinni tuleb pidada musta nahkjopega ja kollase kotiga naisterahvas, kes väljub Viru keskusest. Pidas kirjeldusele vastava naisterahva kinni Tammsaare pargi juures. Naisterahvas selgitas, et vaja on kinni võtta ka temaga koos varguse toimepannud mees. Trammipeatusest nad meesterahvast ei leidnud ning neiu üritas ära joosta. Turvakontrolli käigus avastati naisterahva juurest kaks paari Guessi pükse ja üks Guessi särk. Üks paar Guessi pükse olid rikutud. (tl 46) • 10.10.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks olid teksapüksid Guess, millel oli kinnitatud hinnasilt summas 148, 50 eurot. Pükste tagumise vasaku tasku all oli eemaldatud turvaelemendi nõela jälg, niidid sel kohal valget värvi. Jälge oli rohkem näha seest poolt, kus niidid olid veidi laiali lükatud. (t/l 56-58) • 10.10.2012 koostatud kannatanu HPülekuulamisprotokolli kohaselt 21.09.2012 kell 16:43 U.L-i poolt Denim Dream kauplusest varastatud teksad maksumusega 148,50 eurot olid rikutud, kuid Põldma Kaubanduse AS loobub tsiviilhagist, kuna kauba võib parandada ja panna uuesti müüki. (tl 60-61) • 22.09.2012 koostatud kahtlustatava U.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 21.09.2012 kella 16:00 paiku läks koos oma elukaaslasega Aleksander G Viru keskusesse. Sisenesid ka Denim Dream kauplusesse, kus võttis teksad Guess ning läks neid proovima. Seejärel nägi proovikabiinis veel kudumit ja veel ühte paari teksaseid Guess. Kõik loetletud kaubad otsustas varastada ning pani kaasas olnud kollast värvi kotti. Oma elukaaslasele ta varguse toimepanemisest ei rääkinud ja Aleksander G lahkus. Peeti kinni Tammsaare pargi juures ning toimetati turvakontrolli. Ühe paari pükse viskas turvaruumi prügikasti eesmärgiga tekitatud kahju summat vähendada. Püksid leiti üles teise turvatöötaja poolt. Kahetseb tehtut. Saab metadooni ravi. Narkootikume enam ei tarvita. (t/l 52-54) 15.10.2012.a. varguse episood: • 15.10.2012 koostatud AS Tallinna Kaubamaja avaldusest nr 191/12 nähtub, et 15.10.2012 peeti Viru väljak 4 asuvas Tallinna kaubamajas kinni U.L, kelle juurest avastati 4 Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu (juukseehted Evita Peroni, 5 tk) 172 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (tl 73) • 15.10.2012 koostatud tunnistaja LS ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.10.2011 kella 10:00 paiku nägi tema olles tööl Tallinna Kaubamajas videooperaatorina, kuidas naisterahvas musta mantli ja kollase kotiga võttis parfümeeria osakonnas ehteid ning pani endale põue. Sellele järgnevalt möödus naisterahvas kassast ja turvaväravatest jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni kell 10:40 ning tema juurest avastati Evita Peroni ehteid maksumusega 172 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kinnipeetud isikuks osutus U.L. Kaup oli korras ja tagastati osakonda. (tl 74) • 15.10.2012 koostatud kahtlustatava U.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 15.10.2012 hommikul Tallinna Kaubamajas võttis Evita Peroni juukseehteid ning pani need endale põue. Seejärel möödus kassast jättes võetud kauba eest tasumata ning ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Väga kahetseb tehtut. (t/l 82-85) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 1,06 eurot. (tl 92) Kohtuistungil esitas süüdistatav U.L kohtule Vangla tõendid, milledest ühe kohaselt allub U.L režiimile ja vähendab sujuvalt metadooni annust ja teise kohaselt on U.L võetud Vanglas rasedana arvele. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, Renalko Kaubanduse OÜ, Põldma Kaubanduse AS-i ja AS Tallinna Kaubamaja avaldusi, kannatanu esindaja HP ütlusi, tunnistajate RT, KP, VL ja LS ütlusi, õigusrikkuja kinnipidamise akti, Harju Maakohtu 19.05.2010.a. otsuse väljatrükki, Põhja Prefektuuri 14.03.2012 ja 22.03.2012 otsuste väljatrükke väärteoasjas, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, samuti kohtule esitatud isikut iseloomustavaid tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat väärteokorras 14.03.2012 ja 22.03.2012 Põhja Prefektuuri otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 alusel. Samuti on teda karistatud Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS §
Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et teda on lühikese aja jooksul karistatud varguste toimepanemise eest korduvalt. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod on toimepandud 07.06.2012, 21.09.2012 ja 15.10.2012. Seega on U.L 2012 aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning neid tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel avaldanud korduvalt kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega pea seda siiraks. Süüdistatav ei pannud toime vargusi juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul toime 3 süütegu ning vaatamata sellele, et teda vahepeal kinni peeti, üle kuulati, mil ta avaldas 5 puhtsüdamlikku kahetsust, jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Sellele eelnevalt peeti ta sama aasta kevadel kinni kahel korral varavastaste väärtegude toimepanemiselt ning enne seda oli teda 2010 aasta jooksul kohtu poolt kolmel korral varguste toimepanemise eest karistatud. Viimase suhteliselt pikaajalise vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 06.07.2011. Sellised andmed viitavad üheselt sellele, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava jaoks olnud süsteemne juba pikemat aega ning ei kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvid ega kohtu poolt mõistetud karistused ei ole süüdistatavat sundinud varguste toimepanemisest hoiduma. Süüdistatav on selgitanud varguste toimepanemist narkosõltuvusega, kuid alles vanglas on ta sõltuvusvastasele ravile allutatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Viimati Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS §
S § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 06.05.2010 otsusega mõistetud karistuse võrra. Harju Maakohtu 06.05.2010 otsusega mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga. Sellele eelnevalt Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega mõistetud karistus jäeti süüdistatava suhtes kohaldamata. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistatava suhtes ei avalda mingit mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse ees, kuivõrd süüdistatav, olles kahel korral allutatud käitumiskontrollile, jätkas süütegude toimepanemist ning ei täitnud Harju Maakohtu 06.05.2010 otsusega määratud kontrollnõudeid. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad võimalused ning ükski neist tulemust andnud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatav ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 75 või 69 sätteid, kuna ta on juba korduvalt suutnud tõestada, et ta ei pea vajalikuks temale määratud kontrollnõudeid täita, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega. Tegemist ei olnud rünnetega väheväärtusliku vara vastu, vaid süüdistatava eesmärk oli tekitada oluliselt suuremat varalist kahju. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, mis kõik jäid katse staadiumisse, varastatu väärtus ei olnud oluline ja varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole siiski nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistatav on terve ja töövõimeline isik, puudub alus menetluskulude osaliseks jätmiseks riigi kanda ning kohus leiab, et menetluskulu kuulub täies ulatuses hüvitamisele süüdistatava poolt. Samas mõistab kohus süüdistatavale reaalse vangistuse, mistõttu puudub süüdistataval koheselt võimalus asuda menetluskulusid hüvitama. Küll avaneb süüdistataval see võimalus karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt. Seetõttu peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumise tähtaega ajatada ühe aasta võrra ning menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.