← Eesti

1-12-4797/5

Obsah (5)§ 199§ 74§ 68§ 75§ 78

Kriminaalasi nr.1-12-4797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27. veebruaril 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juure

§ 199

lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: J.J süüdistatakse selles, et tema 03.11.2011 kell 20.30 kuni 21.30 viibides Tallinnas Xxx asuvas korteris nr 26 vaba juurdepääsu teel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära kannatanu RR kuuluva sularaha summas 80 eurot. Seega J.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud J.J seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega on süüdistus tõendatud: Kannatanu RR ülekuulamise protokolli koos lisaga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et tal on korter Xxx , Tallinnas. Alates 22.10.2011.a. viibib ta Eestis. Ta helistas tuttavale taksojuhile Aleksandrile, kes töötab Amigo Taksos, kes lubas teda sauna viia. Aleksander viis ta Mustamäe või Kristiine piirkonnas olevasse asutusse. Kohapeal selgus, et tegemist oli intiimteenust pakkuva asutusega, kus ta tutvus naisterahvaga, kes elas Läänemere tee 66 majas. Naisterahva nimi oli Jekaterina. 03.11.2011.a. kell 18:56 helistas see naisterahvas talle ja lubas talle külla tulla. Naisterahvas tuli külla ning nad ajasid juttu. Kui naisterahvas oli korterist lahkunud, avastas ta, et rahakoti vahelt on ära varastatud 80 eurot. Ta käis köögis teed tegemas, siis jäi naisterahvas tuppa üksinda. /tl 2-5A/; Tunnistaja AM ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et ta töötab taksojuhina. Kuskil oktoobri kuus viis ta ühe kliendi Ristiku tänava hostelisse. Pärast sõitsid veel tema juurde ja siis R juurde koju Tuisu tänaval. Kaasa tuli ka Ristiku hotellist üks naisterahvas, keda tema nimetab Juliaks, kes jäi R juurde. Rein on tema püsiklient. Sellel päeval oli R tugevas joobes. Naisterahval oli pikad heledad juuksed ja ta rääkis vene keelt. /tl 7-8, 9-10/; J.J kahtlustatavana antud ülekuulamise protokolli koos lisaga, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ja selgitas et ta ei mäleta mitu korda ta selle meesterahva juures korteris on käinud. Ta võttis meesterahvalt 80 eurot rahakotist. Tema meelest oli rahakott taskus. Rein teadis tema telefoninumbrit ja helistas talle ise. Rein tegi temast ka pilti. /tl 21-24/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on J.J käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendavaks asjaoluks võib arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav J.J on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elukoht, ei tööta, seega ei ole otstarbekas mõista karistuseks rahalist karistust, kuna tuleb tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Kohus leiab, et J.J tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata allutades ta käitumiskontrollile. Tsiviilhagi on esitanud RR summas 80 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele J.J-ilt VÕS § 1043 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9; § 180 lg 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, 315,

§ 74

lg 1 ja 3, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.J

§ 199lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestada J.J eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2013.a.

kui 27.02.2013.a. karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 27 päeva. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus J.J suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui J.J 18 kuulise pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratu alalises elukohas (XXX, Tallinn), ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama 2 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrata J.J Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel arvestada J.J-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.02.2013.a. Tõkend – vahistamine tühistada ning vabastada J.J vahi alt. Välja mõista J.J-ilt tsiviilhagi summas 80 eurot RR kasuks (a/a XXXXXXXXXX Swedbank). Välja mõista J.J-ilt 480 eurot sundraha, koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsja tasu summas 134.40 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 27.12.2013.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.