1-11-13529/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13529 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.A (H.A) ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli (Objartel) määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 eurot (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt H.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. H.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.A 1-1113529 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu 20.04.2012 otsusega tunnistati H.A süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.05.2012 ja lõpeb 07.07.
10. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis süüdimõistetul 07.12.
12. Tartu Maakohtu 04.02.2013 määrusega jäeti H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Kohus leidis, et H.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus märkis, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuid prokurör on oma arvamuses välja toonud H.A uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, sh ka reaalsed vangistused, ning korduvad kriminaalhoolduse rakendamised ilma positiivse tulemuseta ja alkoholisõltuvuse probleemid. Töölesaamise võimalus on sellest tulenevalt ebamäärane ja seda kahandavad veelgi arvestatava töökogemuse ja eriala puudumine ning 05.07.2012 tuvastatud 30%-line töövõimetus. Vaatamata H.A-le antud võimalustele, aga ka reaalsete vangistuste kohaldamisele, on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi ja ilmutanud aastaid süstemaatilist hoolimatust seaduskuuleka elu suhtes. 2.2 Eelkirjeldatud asjaoludel jääb maakohtu hinnangul H.A lubadustest, viidetest võimalikule töölesaamisele, perekonnale ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest ning läbitud programmidest väheks tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega elektroonilise valve alla.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H.A kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma määrust piisavalt motiveerinud. H.A kirjeldas kohtuistungil, milliseid järeldusi ta on enda jaoks karistuse kandmise ajal teinud asjaoludest, millised on tinginud tema karistuse kandmise. Ta on teadvustanud riskivaldkondasid, millega tal tuleb tegeleda. H.A on kindel soov asuda vangistusest vabanedes tööle. Ta kinnitas, et tal on olemas oma firma OÜ XXX. , milles ta on juhatuse liige. Tegemist on veoteenuseid osutava ettevõttega. Ettevõttel on olemas ka vajalik veoauto teenuse osutamiseks. Ka enne karistuse kandmist töötas H.A samas firmas. H.A kinnitas, et esialgselt peab ta võtma tööle autojuhi, kuna tal endal tuleb taastada juhtimisõigus. Lisaks on H.A olemas keevitaja oskused ja ta omandab vanglas keevitaja kutset. Seega on H.A olemas kogemused ja oskused, leidmaks rakendust erinevatel töödel. H.A ei välistanud ka võimalust Eesti Töötukassa vahendusel läbi tööturuteenuste omandada täiendavaid oskusi. Tartu Vanglas on ta ajavahemikul 21.11.2012 kuni 18.12.2012 osalenud viies karjääriplaneerimise töötoas, kus käsitleti muuhulgas küsimusi, kuidas tööturul hakkama saada ja kandideerida vabadele töökohtadele. 3.2 H.A avaldas kohtuistungil, et tema elukaaslane D.A. koondati senisest töökohast OÜ XXX. H.A sõnul tuleb elukaaslasel igakuuliselt tasuda pangalaenu ning tema ülalpidamisel on alaealised lapsed. Seega on pärast H.A elukaaslase koondamist senisest töökohast pere majanduslik olukord halvenenud ning vajalik oleks H.A panus pere ülalpidamisse. H.A on nõus käitumiskontrolli ajaks võtma endale kohustuse asuda tööle või selle võimatusel registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Kaitsja leiab, et läbi Töötukassa avaneks H.A täiendavalt võimalus 2 omandada läbi erinevate Töötukassa pakutavate võimaluste ja tööturuteenuste oskusi ja kogemusi tööturul hakkamasaamiseks. Hõivatus tööga või Töötukassa pakutavate tööturuteenustega maandaks ka oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski ja võimaldaks parandada perekonna heaolu. H.A soovib osaleda oma elukaaslase ja kolme alaealise lapse ülalpidamises. 3.3 Kaitsja märgib, et H.A on kinnitanud valmisolekut järgida käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Muuhulgas on ta valmis ennetähtaegse vabanemise korral võtma endale katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Tartu Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning konsulteerinud psühholoogiga. Seega soovib ta oma harjumusi muuta. H.A on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kelle toetusel ja kaasabil peaks H.A olema kõik võimalused seaduskuulekaks eluks. Vabanedes on H.A olemas kindel elukoht elukaaslase D. A. ja laste juures, mis on sobilik elektroonilise valve teostamiseks.
14. Määruskaebuse esitas ringkonnakohtule ka süüdimõistetu H.A ise, taotledes enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.1 H.A leiab, et maakohus ei arvestanud tema pere ja nende majandusliku olukorraga. Peres kasvab kolm alaealist last, kellest kaks käivad koolis ja üks lasteaias. Kodu on ostetud pangalaenuga ja tagatiseks on sama kinnisvara. Laste kõrvalt on üksi töölkäimine ja laenu tasumine raskendatud. Lisaks koondati H.A naine töölt ja seega on pere jäänud toitjata. Samuti puudub ettekujutus sellest, kuidas edaspidi laenumakseid tasuda. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt saaks H.A olukorda parandada, asudes tööle. H.A omab isiklikku veoautot, millega ta osutas veoteenust ka enne vanglasse sattumist. Juhtimisõiguse taastamisel saaks H.A nimetatud tegevust jätkata. Vanglas omandab ta ka keevitaja kutset. Vanglas on ta läbinud Eluviisitreeningu ning karjäärinõustamise, samuti puuduvad distsiplinaarkaristused.
15. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2013 määrusega määrati süüdimõistetu H.A ja tema kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuste kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 25.02.
16. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
19. Kohtukolleegium, hinnanud H.A puhul kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. H.A on kriminaalkorras karistatud märkimisväärne arv kordi, s.o üheksa korda. Varasemalt on teda karistatud raske kehavigastuse tekitamise, varguste, huligaansuse ning viimasel viiel korral 3 mootorsõiduki joobes juhtimise eest. H.A on karistatud nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Samuti on mõistetud vangistust asendatud üldkasuliku tööga ning H.A on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Seega on H.A suhtes kohaldatud pea kõiki võimalikke mõjutusvahendeid, kuid ükski neist pole tulemust andnud ning H.A on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole H.A-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud eelnevatest mõjusam ning H.A ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist.
20. Kohtukolleegium möönab, et H.A on vangistuses osalenud tegevustes, mis võiksid suunata teda õiguskuulekale teele (Eluviisitreeningus ja karjäärinõustamisel osalemine, keevitaja kutse omandamine), kuid arvestades süüdimõistetu isikut ning tema varasemat elukäiku, puudub kohtul veendumus, et need oleksid piisavad ja H.A ei jätkaks vabaduses oma endist eluviisi. Seejuures säilib kohtu hinnangul oht uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt H.A alkoholisõltuvusest. H.A on alates
21. aastast viiel korral karistatud joobes juhtimise eest, samuti on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Asjaolu, et H.A on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ei vähenda ringkonnakohtu hinnangul oluliselt ohtu, et H.A võib vabaduses jätkata alkoholi kuritarvitamist ja panna sellega seoses toime uusi kuritegusid. Seejuures märgib kohus, et H.A on ka varasemate vangistuste ning kriminaalhoolduste jooksul osalenud tegevustes, mille eesmärgiks oli vähendada alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske, kuid nähtuvalt uute kuritegude toimepanemisest, ei ole need talle paranduslikku mõju avaldanud. Kohtul puudub alus arvata, et käesolev vangistus oleks varasematest enam pannud H.A alkoholi tarvitamisest loobuma ning seega kujutab see endast jätkuvalt olulist uute kuritegude toimepanemise riskitegurit.
22. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid H.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
23. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
24. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud kohtumäärusega tutvumisele 1 pooltundi ja määruskaebuse koostamisele 2 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 57.60 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele selles toodud ulatuses ning määrab tasumisele kuuluvaks summaks 57.60 eurot, sealhulgas käibemaks 9.60 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 kohaselt süüdimõistetu kanda. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus