1-12-4752/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4752 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu F.V (F.V) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.V määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 eurot (kuus eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt F.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. F.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.V 112-4752 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. F.V mõisteti Viru Maakohtu 23.05.2012 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 ja § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamisega mõisteti lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Viru Maakohtu 24.07.2012 määrusega liideti KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaselt F.V-le Viru Maakohtu 23.05.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o 11 kuud ja 29 päeva vangistust ja Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2011 ja lõpeb 28.11.
10. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 29.11.
12. Viru Maakohtu 08.01.2013 määrusega jäeti F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda ja seda Viru Maakohtu 23.05.2012 otsuse alusel KarS § 424 ja § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi. Kuna F.V pani nimetatud kuriteod toime Viru Maakohtu 14.06.2011 otsusega määratud katseajal, siis kohaldati Viru Maakohtu 24.07.2012 määrusega karistuste liitmisel KarS § 65 lg 2 sätteid. Samuti märkis kohus, et F.V kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest varasemalt on ta toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas esimese raskusastme kuriteo, kuid viimasel korral lisandus varavastasele kuriteole mootorsõiduki juhtimine narkojoobes. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamise soov. F.V on varem korduvalt kriminaalhooldusele määratud ja kahel talle määratud katseajal pani ta toime uued tahtlikud kuriteod. Süüdimõistetu vabanes Tartu Maakohtu 13.05.2008 määruse alusel esimese talle mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.12.2009, kuid kriminaalhooldusametniku arvamusest ja karistusregistri õiendist nähtub, et ta tarvitas 15.03.2009, s.o katseajal narkootikume. 2.2 Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades tasumata rahaliste nõuete summat, samuti narkosõltuvust ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib F.V toime panna uusi kuritegusid. Moraalset toetust pakkuv perekond oli tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks F.V vabaduses käituda seaduskuulekalt. 2.3 Veel märkis maakohus, et vangla ei toeta F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest nende hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 76%. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et F.V suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Samas tunnustas maakohus F.V selle eest, et tal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. 2
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Süüdimõistetu F.V soovib pöörata kohtu tähelepanu sellele, et ühe nädala pärast alates tema vabastamisest mais 2008 läks ta tööle Kreenholmi vabrikusse. Vabrikus töötas ta umbes kolm aastat, kuni ta koondati. Sel ajal maksis F.V korralikult riiginõudeid, tasudes umbes 2500 eurot. F.V on seisukohal, et
14. aastal, kui kohus andis talle võimaluse olla vabaduses, täitis ta täielikult kõik kohtu nõudmised, läks tööle, tasus hagisid. Ta ei eiranud elektroonilise valve tingimusi ega muid katseaja kontrollnõudeid. Vanglas viibides on F.V kasutanud kõiki talle pakutud töötamise võimalusi. Kogu selle aja jooksul, mil ta töötas tasuga 0,63 eurot tunnis, suutis F.V koguda 8 eurot vabanemisfondi ja maksis hagisid. Vabaduses töötades võiks ta aga viimast teha palju efektiivsemalt. 3.2 Vanglas viibides ja analüüsides oma elu vabaduses on F.V jõudnud järeldusele, et just asendusravi (metadoonravi) tekitas tal tugeva sõltuvuse. Ilma selleta ei olnud tal und, aga ravi ajal tekkisid tal ebaadekvaatsed soovid tarvitada narkootikume, mis põhjustaski selle, et F.V sattus joobes rooli taha ja sooritas varguse. Rääkides kohtus oma nõusolekust rehabilitatsiooni läbimiseks, ei pidanud F.V silmas metadoonravi, vaid rääkis sellest, et ta ei hakka tarvitama ühtegi ainet, mis muudab tajumist, ja hakkab läbima rehabilitatsiooni AA kabinetis, kasutades igasuguseid toetusprogramme. Veel märgib F.V, et tal on olemas kindel elukoht naise korteris, seaduslik abikaasa ja kaks last, kes teda vajavad, samuti on tal töökoht.
15. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2013 määrusega määrati süüdimõistetu F.V määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 25.02.
16. 4.1 25.02.2013 registreeriti ringkonnakohtus kaitsja seisukohad F.V määruskaebuse osas, milles kaitsja toetab määruskaebust. Oma seisukohta põhjendab kaitsja järgmiselt. Kaitsja leiab, et maakohus ei arvestanud piisavalt F.V positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja tema võimalusi vabaduses. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et F.V eluaseme, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili, alkoholi, narkootikumide, tervise, mõtlemise ja käitumise ning hoiakutega seoses ohtlikkus puudub. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse osas märgib kaitsja, et see võib realiseeruda, kuid ei pruugi. Samuti märgib kaitsja, et prokurör toetas F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve alla vabastamisega oleks ühiskondlik kontroll F.V üle märksa tugevam, kui tema vabanemisel ilma elektroonilise valveta. Seejuures saaks elektroonilist valvet kohaldada üsna kitsas raadiuses ning kohustada F.V püsima kodus, mis välistaks tema poolt uue varguse toimepanemise. Kaitsja leiab, et kohtu poolt mittevabastamise otsustuse rajamine üksnes kinnipeetava karistuseelsetele andmetele on vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Seejuures leiab kaitsja vastupidiselt maakohtule, et F.V kuriteod on muutunud kergemaks. Samuti märgib kaitsja, et ne bis in idem põhimõtte kohaselt ei tohi kedagi korduvalt sama kuriteo eest karistada. Oma varasemate kuritegude eest on F.V karistused kandnud ja seega ei tohiks kohus rajada lahendit F.V varasematele karistustele. Kaitsja leiab, et F.V puhul on põhjendatud kohaldada tema põhiõigusi vähem intensiivselt riivavat alternatiivi. Seejuures viitab ta Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-80-07, millest tulenevalt tohib isikuid vahi all pidada üksnes nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse 3 tagamiseks vältimatult vajalik. Kaitsja möönab, et vahistamise ja vanglakaristuse eesmärgid on erinevad, ent samas on mõlema puhul tegemist põhiõigus(t)e kõige intensiivsema riivega. 4.2 Prokurör määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ja seda isegi elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
19. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab sarnaselt maakohtule, et F.V varasem elukäik ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Välistamaks vääritimõistmist rõhutab ringkonnakohus, et sellisele järeldusele asumisel ei ole kohus keskendunud üksnes F.V karistuseelsetele andmetele, vaid on hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis. Seejuures tähendabki asjaolude kogumis hindamine nende omavahelist suhestamist ning selle kaudu tervikpildi loomist, mille käigus omandavad teatud asjaolud paratamatult suurema kaalu kui teised. Antud juhul ongi maakohus ja käesolevaga ka ringkonnakohus leidnud, et süüdimõistetu vangistuseelne käitumine ning seda iseloomustavad asjaolud on kaalukamad, kui tema mõningad edusammud vangistuses, st F.V positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu negatiivseid üles.
20. Kohus ei saa jätta arvesse võtmata, et F.V on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Seega on tegemist F.V poolt kuritegude jätkuva toimepanemisega, vaatamata talle varasemalt mõistetud ning ära kantud karistustele. Seejuures väärib tähelepanu, et ka reaalses vangistuses ei viibi F.V mitte esimest, vaid juba teist korda, millest kohus järeldab, et isegi vangistus kui raskeim karistusliik ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta sellest teinud ei ole. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani F.V toime temale eelmise otsusega kohaldatud katseajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele. Samuti on F.V varasemalt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid süüdimõistetu eiras kontrollnõudeid ja tarvitas katseajal narkootikume. Seega ei ole ka kriminaalhoolduse kohaldamine F.V puhul positiivseid tulemusi andnud, mistõttu on kaheldav, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes suudaks F.V katseaja edukalt läbida, järgides kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi ning hoidudes uutest seadusrikkumistest.
21. Kohtukolleegium hindab positiivselt, et F.V käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid ainuüksi nimetatud asjaolust ei piisa, tekitamaks kohtul veendumust, et F.V on suuteline ka vabaduses jätkama õiguskuulekat elu. Siinkohal rõhutab kohus, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid 4 ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohus seisukohal, et isiku puhul, kellele on varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid kes sellele vaatamata on jätkanud kuritegude toimepanemist, peavad tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud olema seda erandlikumad. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
22. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on asjakohatu kaitsja seisukoht, mille kohaselt on maakohus F.V varasema karistatuse arvestamisel rikkunud korduva karistamise keelu põhimõtet. Samasisulisele seisukohale on kaitsja oma ringkonnakohtule esitatud kaebustes asunud ka varem (nt asjas nr 1-10-14860). Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et KarS § 76 lg 3 kohaselt on isiku varasem elukäik (sealhulgas tema varasem karistatus) üheks asjaoluks, mida kohtul tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada ning see ei lähe vastuollu ne bis in idem põhimõttega. Isiku varasem elukäik võimaldab hinnata, kuivõrd tõenäoline on, et vabanedes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt suudaks süüdimõistetu järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Jättes isiku tema varasema kuritegeliku käitumise põhjal tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, ei ole tegemist aga tema korduva karistamisega – süüdimõistetu üksnes jätkab temale viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist.
23. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
24. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat T. Liiva taotlus hüvitada õigusabi osutamise eest 38.40 eurot kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud F.V määruskaebusega tutvumisele 1 pooltunni ja kirjaliku seisukoha koostamisele samuti 1 pooltunni, s.o kokku 2 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus saada kirjaike seisukohtade koostamise ja esitamise eest tasu 2 pooltunni ulatuses ehk 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6.40 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt kuulub nimetatud summa väljamõistmisele süüdimõistetu F.V-lt. Paavo Randma Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas