1-12-1165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2012.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1165 (11750000025) Koh

§ 20

lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 alusel kehtestatud lisa 5 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ kohaselt on kohakala minimaalseks lubatud üldpikkuseks isend, mille pikkus on 44 cm (so kala pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 38 cm (kala pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). 13.05.2011.a. koostatud Kala mõõdulisuse hindamise protokollist /tl 31/ nähtub, et 153- st kalast, olid 126 kala alamõõdulised ning 27 mõõdulised.

§ 17

lg 1 alusel kehtestatud Lk 2 / 4 1-12-1165 kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 kohaselt tohib alammõõduliste isendite osakaal, mõrraga püügi puhul olla 5% arvuliselt kohasaagist. Teostatud kontrollmõõtmise tulemuste kohaselt oli kohade kogusaagist 82,4 % isenditest kalapüügieeskirjaga kehtestatud nõuetest väiksemad. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

1. juuli 1995.a. määrusest nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord“ ning selles sätestatud määradest, tekitasid P.L a H.J oma tegevusega looduslikule loomastikule kahju kokku 5700 eurot, mis on oluline kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 mõttes. Seega P.L aitas kaasa H.J-i poolsele kalapüügi nõuete rikkumisele, kui sellega tekitati oluline kahju keskkonnale, mis on kvalifitseeritav KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi kuriteona. H.J süüdistatakse selles, et 02.05.
2. a ajavahemikul kell 05.00 kuni kell 12.55 püüdsid kutselised kalurid H.J ja P.L mõrdadega Pärnu lahel püügiruudus nr 180 kala. Töö oli jaotatud selliselt, et P.L tõstis mõrdadest kala aamiga puust nõukasti ja H.J sorteeris nõukastist mõõdulised kalad välja ning viskas paati.

§ 20

lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 alusel kehtestatud lisa 5 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ kohaselt on kohakala minimaalseks lubatud üldpikkuseks isend, mille pikkus on 44 cm (ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 38 cm (ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). 13.05.2011.a. koostatud Kala mõõdulisuse hindamise protokollist /tl 31/ nähtub, et 153- st kohakalast, olid 126 kala alamõõdulised ning 27 mõõdulised.

§ 17

lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 kohaselt tohib alammõõduliste isendite osakaal, mõrraga püügi puhul olla 5% arvuliselt kohasaagist. Teostatud kontrollmõõtmise tulemuste kohaselt oli kohade kogusaagist 82,4 % isenditest kalapüügieeskirjaga kehtestatud nõuetest väiksemad. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

1. juuli 1995.a. määrusest nr 275 „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord“ ning selles sätestatud määradest, tekitasid P.L-i P.L oma tegevusega looduslikule loomastikule kahju kokku 5700 eurot, mis on oluline kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 mõttes. Seega H.J P.L´ i kaasabil pani toime kala püügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, st KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: - süüdi tunnistada H.J KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, so viissada seitse (507.-) eurot. (3,38 x 150) - süüdi tunnistada P.L KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses , so summas kakssada nelikümmend (240.-) eurot. (3,20 x 75) Tsiviilhagi välja mõista süüdistatavatel t. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks tlk
2. Lk 3 / 4 1-12-1165 Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada riigile menetluskulud , s.o 435 eurot sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega. Lisaks mõistab kohus riigituludesse välja P.L-ilt 57.60 (s.o. summa koos käibemaksuga) tasu riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel advokaat A. Nõmmiku töö eest tlk 108 ja kaitsjale tehtud koopiate kulu 0,45 senti (tlk 100). Kohtuistungiks P.L kaitsjat ei soovinud, vaid loobus sellest tlk
3. Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi tlk 32 ja mõistab selle solidaarselt välja süüdimõistetutelt. Asitõend pakend nr 1 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Ära võetud kohakala hävitada otsuse jõustumisel. Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4