1-11-5381 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5381 (11230102140) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi

§ 25lg 2 alusel vangistusega 9 k, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 k, mis KarS § 74 alusel määrati tingimuslikult katseajaga 2 a. Tõkend – vahistamine, loovutatud EAW alusel Eestisse 01.09.2011, Saksamaal võeti vahi alla 19.08.2011 Kaitsja Toomas Pilt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi L.N KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada L.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu 21.01.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 2 5 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Karistuse kandmise alguseks lugeda L.N Euroopa vahistamismääruse alusel Saksamaal vahi alla võtmise päev 19.08.2011.a. Asitõendid: sülearvuti Acer, sülearvuti Compaq, laadija Delta Electronics, laadija HP, ehted, mis on tagastatud omanikele KP ja IT– jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikele. Välja mõista L.N-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, määratud kaitsjale makstud tasu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 23 (kakskümmend kolm) senti. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: L.N, 1-11-5381, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 21.11.2011.a. SÜÜDISTUS L.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda varguse toimepanemise eest karistati 21.01.2011, 2011 a veebruarikuus võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinna linnas XXX korterist ära eelnimetatud korteri võtmed ning mille järel ta jätkuva kuriteona ajavahemikul 09.02.2011 kuni 13.02.2011 tungis võtmetega ukse avamise teel eelnimetatud korterisse korduvalt sisse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt ära KP kuulunud sülearvuti Acer koos laadijaga väärtusega 100 eurot, kuldketi väärtusega 28 eurot, kullast kõrvarõngad väärtusega 40 eurot, kullast kõrvarõngad väärtusega 20 eurot, kullast kõrvarõngad väärtusega 20 eurot, naiste kuldsõrmuse väärtusega 20 eurot, käekell väärtusega 33 eurot, parfüüm Dior Adiekt 2 50 ml väärtusega 50 eurot, hõbedast kõrvarõngad väärtusega 10 eurot, kõrvarõngad 3 eurot, veinikogu 25 pudeli veiniga väärtusega 250 eurot, alkohoolseid jooke koguväärtuses 160 eurot: konjaki Meukov 1l, Tequila 2l, Vodka Absolut Pear 1l, Pisang 0,5l, Skane 0,5l, Rum bacardi 1l, Rum Sailors 1l, liköör Cointreu 0,5l ja Indrek Tiiskile kuulunud sülearvuti Compac koos toitejuhtmega väärtusega 250 eurot, meeste kuldsõrmuse väärtusega 70 eurot ning fotoaparaadi Olympus väärtusega 75 eurot. 3 Seega pani L.N oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastase võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav L.N tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Kahetseb toimepandut. Süüdistatava kaitsja advokaat T.Pilt leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus määrata lühema vangistuse kui 6 kuud arvestades, et L.N on oma süüd tunnistanud, kahetsust avaldanud, ta suhted kannatanutega on normaalsed ning on olemas kindel elukoht õe juures. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, palus mõista karistuseks 6 kuuline reaalne vangistus. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID - Kannatanu IT ütlused, millest nähtuvalt elab kannatanu Tallinnas XXX esimesel korrusel asuvas kahetoalises korteris koos oma elukaaslase KP ja nende ühise lapse KT. Elukaaslase vend L.N vabanes 2010 detsembris Soome vanglast ja kuna tal kuskil elada ei olnud, lubas kannatanu elukaaslane tal alguses päevasel ajal neil söömas käia. Umbes jõulude paiku ka ööbida, tingimusel, et ta võib korteris olla ainult siis, kui kas kannatanu või tema elukaaslane kodus on. Korteri võtmeid nad talle ei andnud. 07.02.2011 sõitis kannatanu elukaaslane koos lapsega Soome ema juurde. Sellel nädalal viibis elukaaslase vend Aarne ainult öösiti nende juures, sest päevasel ajal oli kannatanu tööl. Hommikul lahkus esimesena korterist ja õhtul ootas kannatanut tihti maja ees. 12.02.2011, õhtul kella 23.00 paiku jõudis kannatanu koju ning elutoa laualt avastas kirja, millel seisis, et „toon arvuti homme kindlasti tagasi", alla oli kirjutanud Aarne. Elutoa laual ei olnud enam sülearvuti toitejuhet ja magamistoa voodilt puudus Compaq väärtusega umbes 200 EUR. Hommikul korterist lahkudes lukustas kannatanu turvaukse ukseluku ja õhtul koju tulles keeras ukseluku lukust lahti. 13.02.2011 Aarne arvutit tagasi ei toonud. Samuti avastas kannatanu oma elukaaslase sülearvuti kotti voodi alt välja tõmmates, et see oli tühi, kadunud oli arvutit Acer väärtusega umbes 100 EUR. 14.02.2011 helistas kannatanu elukaaslasele, kes ütles, et ta Aarnele võtmeid ei ole andnud. Kontrollis köögis aknalaua peal olnud sibulakorvi, milles hoiavad kõiki tagavaravõtmed ning avastas, et XXX korterisukse võti koos välisukse magnetiga puudus selles. Siis hakkas korteris põhjalikumalt ringi vaatama ja avastas, et L.N oli varastanud kannatanule kuuluva sülearvuti Compac (seerianumber 2CE8502JSY), ühe kuldsõrmuse graveeringuga ja PS kuuluva fotoaparaadi Olympus, mille hiljem hüvitas kannatanu makstes PS 75 eurot. Teised varastatud esemed kuulusid kannatanu elukaaslasele KP. 20.02.2011 kell 23.00 koju tulles, leidis kannatanu postkastist 4 pandimaja kviitungit ja korterivõtmed. L.N helistas 20.02.2011 kannatanu elukaaslasele ja teatas, et ta paneb kviitungid ja võtmed nende postkasti. 07.03.2011.a. tagastati kannatanule politsei poolt kuldsõrmus. Samuti sai ta 23.02.2011.a. politsei käest tagasi varastatud sülearvuti Compac koos laadijaga. Tagasi ei ole ta saanud varastatud fotoaparaati Olympus väärtusega 75 eurot, tsiviilhagi ta esitada ei soovi. (tl 2-4, 7-8, 10-12) - Kannatanu KP ütlused, millest nähtuvalt 07.02.2011.a. sõitis ta koos lapsega Soome, elukaaslane I aga jäi Eestisse. Kui ta Soome läks, siis olid kodus, XXX, Tallinn, kõik korras ja temale kuuluvad esemed alles. 14.02.2011.a. helistas kannatanule Indrek ja teatas, et korterist olid kaduma läinud arvutid ning et Aarne oli jätnud kirja, et toob homme tagasi. 16.02.2011.a. Soomest tagasi koju jõudes selgus, et varastatud oli kannatanule kuuluvad järgmised esemed: sülearvuti Acer koos laadijaga (seerianumber XXX) väärtusega 100 eurot, veine kokku 25 pudelit väärtusega 250 eurot, kangemat alkoholi 11 pudelit väärtusega 160 eurot, parfüüm Dior Adiekt 2 50ml väärtusega 50 eurot, kuldkett väärtusega 28 eurot, kaks kuldsõrmust väärtusega 20 eurot, kolm paari kullast kõrvarõngaid väärtusega 20, 40 ja 20 eurot, ühed hõbedased kõrvarõngad väärtusega 10 eurot, ühed plastikust kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, käekell pakendis kasutamata. Vargusega tekitati kannatanule kokku kahju 701 eurot. Kannatanu on 4 politseist tagasi saanud sülearvuti Acer väärtusega 100 eurot, kullast kaelaketi väärtusega 28 eurot, kividega kullast kõrvarõngad väärtusega 20 eurot, ringikujulised kõrvarõngad väärtusega 20 eurot, pikliku ja laiema kujuga kõrvarõngad väärtusega 40 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 20 eurot. Ehted tundis ära välimuse järgi. Seega on vargusega veel kahju tekitatud 473 eurot. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovi. 20.02.2011.a. õhtu poole, nii kella 19.00 ajal helistas kannatanule L.N ja palus vabandust ja ütles, et viib postkasti pandimaja kviitungid. Aarne ütles, et võttis asjad, kuna oli raha vaja narkootikumide ostmiseks. Aarne ise midagi kannatanule ja I le tagasi toonud ei ole. (tl 13-15, 16-18) - Pandilepingud nr 175 ja nr 191, milledest nähtuvalt L.N pantis Pandimaja AGOÜ-le 09.02.2011 laptop Acer Acpire 3100 laadijaga 30 euro eest ning 12.02.2011 HP Presario CQ 60 60 euro eest. (tl 21, 22) - Üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt OÜ AG andis 22.02.2011 üle politseile sülearvuti Acer Acpire 3100 laadijaga ja sülearvuti HP Presario CQ 60 laadijaga. (tl 23) - Tunnistaja LG ütlused, mille kohaselt 12.02.2011 oli tema tööl pandimajas asukohaga XXX, Tallinn, kui kella 11:00 paiku sisenes pandimajja noormees, kes soovis pantida sülearvuti HP koos laadijaga, mille kohta koostati pandileping nr
2. 09.02.2011 oli tööl SHning siis koostati sülearvuti Acer pantimise kohta leping nr 175 samuti L.N nimele. 22.02.2011 andis tunnistaja mõlemad nimetatud sülearvutid üle politseile. (tl 24-27) - Pandilepingud nr 413 ja 432, milledest nähtuvalt L.N pantis PPAS-ile 09.02.2011 kullast sõrmuse ja 2 kullast kõrvarõngast kokku 90 euro eest ning 11.02.2011 4 kullast kõrvarõngast, kullast sõrmuse ja kullast keti 58 euro eest. (tl 28, 29) - Üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt PPAS andis politseile 28.02.2011 üle 2 kullast kõrvarõngast, kullast sõrmuse, 4 kullast kõrvarõngast, kullast sõrmuse ja kullast kaelaketi. (tl 30) - Tunnistaja KS ütlused, millest nähtuvalt 11.02.2011.a. oli ta tööl ja lõuna ajal tuli pandimajja üks eesti keelt rääkiv noormees. №ormees soovis anda panti ehteid- 4 kõrvarõngast, kuldsõrmuse ja kuldketi. №ormees esitas passi L.N nimele ning tunnistaja vormistas lepingu nr 432, mille alusel noormees sai 58 eurot. 09.02.2011.a. käis see sama noormees samuti pandimajas ning siis vormistati pandileping nr 413, mille alusel sai noormees 90 eurot. Sellel päeval tunnistaja tööl ei olnud. 28.02.2011.a andis tunnistaja politseile üle nimetatud noormehe poolt panditud ehted: kuus kõrvarõngast, kaks sõrmust ja kaelaketi. (tl 31-33) - Kahtlustatava L.N ütlused, millest kohaselt ta tunnistab ennast süüdi ja selgitab, et selle aasta jaanuari lõpus, läks ta elama õe K , õemehe I ja nende lapse juurde aadressile XXX, Tallinn. Korterivõtmeid talle ei antud ja korterisse sai sisse, kas alati koos õe ja õemehega või siis kui keegi kodus oli. Õde on väikse lapsega kodune, mistõttu ta oli enamuse ajast kodus. Veebruari kuu alguses võttis ta aadressilt XXX erinevaid asju, mis siis maha müüs või pantis. Asju võttis korterist kuna oli vaja raha paar sada eurot - olid võlad ja oli elamiseks vaja. Esimese asjana võttis korterist sülearvuti, mis oli magamistoas voodi all. Korterisse päevasel ajal sai ta võtmetega ning võtmed oli ta võtnud enne seda suurest toast aknalaua peal olevast aluse seest. Seda, et ta sealt alusest võtmed võttis, õde ega õemees ei teadnud. Võttis sülearvuti ja laadija sülearvuti kotist välja ja seejärel kohe viis selle sülearvuti Sõle tänaval asuvasse pandimajja. Sülearvuti pantis enda passiga. Raha, mis sai kulutas narkootikumide peale. Õemehele ta ei öelnud, et läpaka voodi alt võttis ja panti viis. Kuna õemees kasutas laua peal olevat teist sülearvutit, siis seda sülearvutit, mis voodi all oli olnud, tal plaanis otsima hakata ei olnud. Öö veetis korteris ja hommikul, arvatavasti enne õemeest lahkus korterist. Päevasel ajal tuli korterisse tagasi ja võttis kange alkoholi, mis asus suures toas olnud kapis. Kange alkoholiga läks tänavale ja müüs võõrastele inimestele maha. Raha kulutas narkootikumide peale. Õhtul läks korterisse tagasi ja õemees ei pannud tähele seda, et kapist oli alkohol kadunud. Öö veetis korteris. Hommikul läks enne õemeest minema ja päevasel ajal tuli korterisse tagasi. Korterist võttis suures toas olnud kapist veine. Veinid müüs tänaval maha võõrastele inimestele. Müügi eest saadud raha eest ostis narkootikume. Võttis korterist ka kulda, võib olla samal ajal kui veinidki. Kuld asus magamistoas kapi sees riiuli peal kastis. Mäletab, et oli kaks sõrmust, kaks paari kõrvarõngaid ja kett. Lisaks võttis kapi sahtlist kulla värvi kella. Kulla viis Koplis asuvasse 5 pandimajja kohe peale seda, kui oli need korterist ära võtnud. Pandimajale esitas enda passi. Ehete pantimise eest sai üle 100 euro. Osa raha maksis võlgade katteks ja osa eest ostis narkootikume. Peale seda päevasel ajal läks korterisse viimast korda tagasi ja võttis korterist teise sülearvuti magamistoast voodi pealt. Koos sülearvutiga võttis ka laadija. Sülearvuti võtmise kohta kirjutas õemehele kirja, sisuga, kas „toon õhtul tagasi" või „toon homme tagasi". Seejärel korterisse ta rohkem tagasi ei läinud. Sülearvuti viis Sõle tänava pandimajja, kuhu oli viinud ka esimese sülearvuti ja sai selle eest pandimajast 60 eurot, millest poole eest maksis võlga ja pool eest ostis narkootikume. Veel võttis korterist fotoaparaadi Olympus ilma lisaseadmeteta. Antud fotoaparaadi müüs tänava peal suvalisele meesterahvale 20 euro eest maha. Fotoaparaadi müügist saadud raha eest ostis narkootikume. Sülearvutid ja ehted plaanis ta tagasi viia - pidi ühe tuttava käest raha saama, et asjad pandimajast välja osta, kuid tuttav raha talle ei andnud. Narkootikumidest kasutab valget hiinlast, kuid praeguseks hetkeks on kolm päeva puhas olnud ja kasutab metadoni- ostab seda tänavalt. Samuti täitis ta avalduse, et saaks minna tasuta metadoni ravile. Kuigi ametlikult ei tööta, teenib raha sõbra juures korteris remonti tehes. Elab ise aadressil XXX, Tallinn. Õde ja õemees kolisid kaks päeva tagasi antud aadressilt ära teise kohta. Korterist võttis veel parfüümi Dior Adiekt 2 50 ml ja müüs selle maha tänaval suvalisele inimesele 20 euro eest. Parfüümi müügist saadud raha eest ostis narkootikume. (tl 34-39, 43-45) Asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabelitega, millest nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks: sülearvuti Acer Aspire 3100, hõbedat värvi korpusega, seerianumber XXX, välja lülitatud, väliste vigastusteta ( foto nr 1-3); sülearvuti Compaq Presario CQ60, musta värvi korpusega ja musta värvi klaviatuuriga, seerianumber 2CE8502JSY, välja lülitatud, väliste vigastusteta (foto 4-6); musta värvi sülearvuti laadija Delta Electronics, INC, seerianumbriga 9GW0637446236 (foto nr 7-8); sülearvuti laadija HP seerianumbriga 601W89F0E8S (foto nr 78). (tl 49-59) - Harju Maakohtu 21.01.2011 otsus, millega L.N-ile mõisteti KarS §

§ 25lg 2 alusel vangistus 9 k, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 k, mis KarS § 74 alusel määrati tingimuslikult katseajaga 2 a. (tl 63-64) - L.N karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on teda varem kriminaalkorras karistatud 4 korda ja väärteokorras 8 korda. (tl 65-68) KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Süüdistatavale L.N-ile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kannatanute IT ja K P ´i ütlustest nähtuvalt oli neil L.N-iga kokkuleppe, et viimane võis nende korteris viibida üksnes ajal mil kannatanud ise kodus on. Kannatanud L.N-ile võtmeid ei andnud. Ajavahemikul 09.02.2011 kuni 13.02.2011 tungis L.N korduvalt eelnevalt korterist kannatanute teadmata võetud võtmetega ukse avamise teel korterisse ning võttis sealt kaks sülearvutit, kuldketi, kullast kõrvarõngaid, kuldsõrmuse, käekella, parfüümi, hõbedast kõrvarõngad, kõrvarõngad, veinikogu, alkohoolseid jooke, meeste kuldsõrmuse ning fotoaparaadi, kokku vara 1096 euro väärtuses. Pandilepingutest nr 413, nr 432, nr 175 ja nr 191 nähtuvalt pantis L.N kannatanudelt varastatud kaks sülearvutit ja kuldehted. Seega on varguse toimepanemine sissetungimisega tõendatud peale süüdistava enda ütluste ka kannatanute ütluste, tunnistajate ütluste ja pandilepingutega. Kohus leiab, et L.N on varguse toime pannud tahtlikult. L.N enda poolt antud ütlustest ja teistest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga saada võlgade ja narkootikumide tarbeks raha, varastades ning maha müües kannatanute vara. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Harju Maakohtu 21.01.2011 otsusest ning karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on L.N karistatud KarS §

§ 25lg 2 järgi. Olukorda, kus isik lühikese aja jooksul paneb 6 toime mitu vargust, tuleb Kar

S § 199 lg 2 p 9 alusel lugeda süstemaatiliseks varguseks. Selline isiku käitumine viitab tema väljakujunenud eluviisile so. varguste toimepanemistega endale elatusvahendite hankimisele. Kohus leiab, et L.N poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline töökoht ja sissetulek, mistõttu on tema suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Samuti ei ole varem mitmel korral karistatud isiku karistamine kergemaliigilise karistusega kooskõlas kohtupraktikaga. Seega mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava L.N karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 4 korda. Viimane karistus jäeti süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, uue süüteo pani ta toime vähem kui kuu aega hiljem peale viimase otsuse kuulutamist. Taolised andmed viitavad sellele, et varasemad karistused ei suutnud mõjutada teda loobuma kuritegude toimepanemisest ja elama seaduskuulekalt. Samuti nähtub karistusregistri andmetest ning süüdistatav on ise seda ka kinnitanud kohtuistungil, et ta tarvitab narkootilisi aineid. Kohtupraktikas on teada, et narkosõltlaste seas on rahaliste vahendite hankimine süütegude, eriti varavastaste tegude toimepanemise teel üks levinumaid elustiile. L.N süüd iseloomustab asjaolu, et ta varastas õe ja tema elukaaslase vara, kes lubasid tal nende juures ööbida ja andsid ka süüa. Peale arutatava kuriteo toimepanemist lahkus L.N Eestist menetleja ega kriminaalhooldaja luba taotlemata Saksamaale, kus teda samuti karistati võltsitud dokumentide kasutamise eest. Käesoleval ajal ei ole süüdistataval Eestis alalist elukohta. Tema väite tõepärasuses, et vabanemisel asub ta taas elama õe juures on põhjust kahelda, kuna K P , kes on arutatavas kriminaalasjas ka kannatanu, ei ole kogu kohtumenetluse käigus venna saatuse vastu huvi tundnud ega pidanud vajalikuks osaleda asja kohtulikul arutamisel. Lähtudes eeltoodust ja arvestades L.N varasemate karistuste hulka ning asjaolu, et ta pani toime uue kuriteo katseaja kestel ja rikkus tema suhtes varem kohaldatud tõkendit, järeldab kohus, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd kohtul puudub veendumus, et L.N on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Asjaolu, et kannatanud ei soovinud esitada L.N vastu varalisi pretensioone, et vabasta teda karistuse kandmisest ega kergenda tema süüd. Tsiviilhagi esitamine on kannatanu õigus, mitte kohustus, kannatanu tahe mitte realiseerida oma õigust ei pruugi mõjutada mõistetavat karistust. Seega kohus leiab, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Arvestades süü raskust, kannatanule tekitatud kahju suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et L.N tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning alammäära lähedasena. Kuivõrd aga inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses. 7 Kohtunik Julia Vernikova