← Eesti

4-12-1937/5

Väärteoasi nr. 4 – 12 - 1937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. juulil 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: S.B kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
  2. juunil 2012 a. S.B kaebust kiirmenetluse otsusega nr. 10220112829486 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjelduse kohaselt ta oli veoki roolis autojuhina ja ei olnud teadlik, et sõiduk oli antud rendile ettevõtte partnerile oma kauba vedamiseks. Talle pandi süüks, et sõidukil puudus autoveoliigile vastav sõidukikaart. Kohtuistungil lisab, et firma oli teda rentinud kaupa vedama. Sõidukil puudus sõidukikaart, sest ta ei olnud teadlik enda rendile andmisest. Kuna ta oli rendile antud ja veab rendifirma kaupa, siis ei pea sõidukikaarti olema nii talle selgitati. Tööandja otseselt ei kompenseeri temale mõistetud rahatrahvi aga tema jaoks on nimetatud rahatrahv suur. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja kinnitab, et kiirmenetluse otsus on koostatud vastavalt nõuetele. Isik tunnistab end süüdi ja karistuse mõistmisel on arvestatud nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohapeal ei tuvastatud. Politsei määras rahatrahviks 80 trahviühikut, mis on täieti loogiline. Menetleja esindaja nõustub, kui kohus määrab mõistetud rahatrahvi tasumist ositi ja seda pooleks aastaks. Rahatrahv on täiesti adekvaatne teo suurusele ja vastab seaduse nõuetele ning otsus jätta muutmata. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt S.B juhtis veost vedavat autorongi, teostas tasulist riigisisest autovedu ning sõidukil puudus autoveoliigile vastav sõidukikaart. Seega rikkus AVS § 31 – 1 lg. 1 sätet ja kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumisel mõistab rahatrahvi 80 trahviühikut s.o. 320 eurot. Kohus tutvus esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte selgitused, leiab, et S.B tegevuses karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja varasemate õigusrikkumiste puudumine. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka S.B tööandja poolt sõidukikaardi edastamata jätmist ja S.B kuulekust tööandja poolt esitatud dokumentide vastavusse veo teenuse osutamiseks. Seega kohus leiab vajadusest tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 S.B poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. 2 Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna kiirmenetluse otsus nr. 10220112829486 S.B karistamise kohta AVS § 31 – 1 lg. 1 rahatrahviga 80 trahviühikut s.o. 320.00 eurot osaliselt tühistada. 3 Mõista S.B suhtes AVS § 31 – 1 lg. 1 järgi kvalifitseeritava teo eest rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 100.00 eurot. Mõistetud rahatrahv tasuda kiirmenetluse otsuses märgitud arveldusarvele. 4 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.