1-11-4918/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.07.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-4918 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid D.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.T sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 26.10.2011 ja lõpp 26.10.2012 Jätta D.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt D.T-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. ettevalmistus 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €). Välja mõista D.T-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav D.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.09.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.5, 7, 9 järgi ning karistatud KarS §74 kohaldamisega vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud koos KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõuete täitmisega. Viru Maakohtu 26.10.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja maakohtu eelnimetatud otsus pöörati täitmisele karistuse kandmise algusega 26.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime erinevaid varavastaseid süütegusid (KarS §218 ja §262). Kinnipeetaval on toimunud vestlused inspektorkontaktisikuga sõltuvuse tunnistamiseks ja motiveerimiseks osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval puudub ametlik töökogemus. Arvestades kinnipeetava elustiili ja narkosõltuvust on tema väljavaated tööhõivele minimaalsed. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde, väidetavalt on omavahelised suhted head. Kinnipeetaval on elukaaslane ja aastane poeg, kes elab lastekodus. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamisega 15- ja narkootikumide tarvitamisega 17-aastaselt. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetava näol tegemist alkoholi- ja narkosõltlasega, narkootikumide tarvitamise tagajärjel on tal tekkinud jalgade nõrkus ja kõnehäire. Vestlusel esineb kinnipeetaval suhtlemisraskusi, samuti on tal raskused probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamiseks vajalike viiside määratlemisel. Kinnipeetavale on omane probleemide eest põgenemine sõltuvusainete abil, sageli tegutseb ta impulsiivselt ja pikaajalised realistlikud eesmärgid tal puuduvad. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 74%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab ema, suheldakse enamasti telefoni teel. Ema ei suuda kinnipeetava käitumist mõjutada. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, nende ühine poeg elab lastekodus. Ema toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ema ei tea midagi kinnipeetava sõltuvusprobleemidest ja ei oska nendega tegeleda. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama ema juurde, korter on mugavustega ja sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Ema on andnud nõusoleku ka kinnipeetava toetamiseks materiaalselt ja moraalselt, ema töötab. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on olnud ühel korral kriminaalhooldusel, katseaeg ebaõnnestus, kuna ühtegi kohtumist kinnipeetavaga ei toimunud, kinnipeetav hoidus kõrvale talle kohtu poolt määratud kontrollnõuete täitmisest. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 6 kuud. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav D.T maakohtu istungil sõna ei soovinud. Prokuröri abi Aivar Lembit ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et võib-olla nüüd kinnipeetava katseaeg õnnestub ja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses esimest korda. Kohtuotsusega mõisteti talle karistuseks vangistus tingimisi, kinnipeetav ei suutnud katseaja nõudeid täita ja karistus pöörati täitmisele. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole valmis käitumiskontrolli nõudeid täitma. Elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad tavaolukorrast veelgi rangemad piirangud. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav s eekord suudab katseaja nõudeid täita. Kinnipeetavale anti kord võimalus ja vabastati vangistusest tingimisi. Talle osutatud usaldust kinnipeetav ei õigustanud. Kinnipeetaval on diagnoositud alko- ja narkosõltuvus. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav oleks oma sõltuvusega vangistuses tegelenud. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava varasemat elustiili, diagnoositud sõltuvust, eriala ja töökogemuse puudumist, on olemas reaalne oht, et vabaduses jätkab kinnipeetav kuritegude toimepanemist. Viru Vangla riskihindamise andmetel on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 järgneva aasta jooksul 74%, mida maakohus peab kõrgeks. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. vabastamise Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4