4-12-2319/2

4-12-2319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-2319 (2230,12,007320) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.B, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
3. A.B süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
4. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest kuulub ärakandmisele menetlusaluse isiku elukohajärgses arestikambris, so Rakvere Arestikambris Kreutzwaldi 5a, 44314 Rakveres. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.07.
5. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. A.B-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.B, 4-12-2319, joobeekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.06.
8. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub 1 kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.04.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1303511 selles, et 18.03.2012 kella 16.30 ajal leiti Endla 45 asuva Kristiine Keskuse I korruse tualetist lamamas A.B, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud piisava ajavaruga. Kohtule saadetud kirjas palus menetlusalune isik väärteoasi läbi vaadata tema osavõtuta, avaldades soovi kanda mõistetav arest elukohajärgses arestikambris. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalusele isikule on väärteoasja arutamise koht ja aeg teada ning ta ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Varem on menetlusalust isikut karistatud, rahatrahvid on jäetud tasumata. Kohtuväline menetleja taotleb väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 5 päeva, mille ärakandmisele asumiseks jätta menetlusalusele isikule pikem ajavahemik. Välja mõista menetluskulud 35 eurot. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollis, ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, kiirabikaarti ja joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud vangistusega kuritegude toimepanemise eest ning vangistus on ära kantud. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja teda ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena. Märt Toming kohtunik 2