06.06.1958, isikukood xxx, elukoht xxx Andrei MATVEJEV Kaitsja Akadeemia Nord, õigusteaduse magister, 2010 Heiki LINDUS Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki LINDUSE 28.06.2012 otsus väärteoasjas nr.2230,12,017545 B.D karistamise osas
summas 300 (kolmsada) eurot koos lisakaristusena
lg.5 p.2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 4 (neli) kuud – jätta muutmata. B.D kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.12.2012. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politseija piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Margus Gross koostas xxx väärteoprotokolli nr.20120530227401 B.D kohta selles, et viimane juhtis xxx xxx-xxx xxxsel kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 102 km/h +- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km/. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Sellega rikkus B.D
lg.5 p.3 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Linduse 28.06.2012 otsusega väärteoasjas nr.2230,12,017545 määrati B.D-le
summas 300 € ja lisakaristusena
B.D esitas 16.07.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus ülalnimetatud prefektuuri otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll tõendina lubamatu. Samuti ei saa kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll olla nõuetekohaseks tõendiks, kuna kiiruse mõõtmine on korraldatud mõõtmise protseduuri rikkumisega. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis puuduvad küllaldased andmed, mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada väärteo toimepanemise kohta ning kvalifikatsiooni. Kohtuväline menetleja tegi otsuse ebausaldusväärsete ja vastuoluliste tõendite alusel. Kaebuse esitaja leiab, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Maakohtu istung Maakohtu istungile kaebuse esitaja ei ilmunud. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selle väidete juurde ning ei soovinud midagi lisada. Kohtuvälise menetleja esindaja toetas maakohtu istungil prefektuuri otsust, palus jätta see muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leidis, et B.D rahuldamisele ei kuulu. ja ära kaebus kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et B.D-le on karistus määratud
lg.3 alusel.
lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 - 60 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas B.D rikkus Liiklusseadust ja ületas kiirust ning kui palju. Nagu nähtub 30.05.2012 koostatud väärteoprotokollist nr.20120530227401 ja vaidlustatavast prefektuuri 28.06.2012 otsusest väärteoasjas nr.2230,12,017545, on menetlusalune isik rikkunud
lg.5 p.3.
juht ei tohi sõita kiiremini Asja materjalide kohaselt oli antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga piiratud lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Kaebuse esitaja poolt 30.05.2012 esitatud omakäelisest seletusest menetlusalune isik on oma süüd sõidukiiruse ületamise osas tunnistanud. nähtub, et Menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele tõendatud ka asja materjalides asuva liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise 30.05.2012 protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker Dual SL9, DC083458 (JLS1), antennid 053830 ja 053821, tabloo 83458/DU, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr.TTRSS-12/00042 (kehtib 23.01.2013), seadme korrasolekut testiti xxx, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, vihmasajus ja märja kattega 2 sõidureaga teel. Kiiruse mõõtmisel liikus patrullauto xxx kilomeetril esimesel sõidurajal. Patrullauto kiirusmõõtja seadme lugemi järgi 96 km/h. Kiirust mõõdeti statsionaarselt paigaldatud seadmega. Teostati samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmist liikuvast sõidukist. Mõõdetav mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, üksinda ja eemaldus patrullautost. Seadme helisignaal oli radarmõõturil ühtlane (katkematu). Kui mõõdetava sõiduki sõidukiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme tablool näit. Seadme lugem oli 102 km/h, suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, laiendmääramatus +- 5 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h. Juhile näidati seadmel lukustatud näitu (lugemit) allkirja vastu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. 3 Maakohus peab eelnimetatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et B.D oli põhjendatult karistatud
lg.3 järgi, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem, kui 47 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv keskmisest väiksemas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud B.D süü
lg.3 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 23 korda, neist 13 korda kiiruse ületamise eest. Viimased neli väärteokaristust on määratud 2011 ja samuti kiiruse ületamise eest. Senised karistused kiiruse ületamise eest olid kaebuse esitajale määratud summades 95,87 eurot; 180,23 eurot; 191,73 eurot; 172,56 eurot; 76,69 eurot; 345,12 eurot, 252 eurot, 304 eurot ja 200 eurot. Seega on kohtuväline menetleja käesoleva rikkumise eest määranud menetlusalusele isikule rahatrahvi samas suurusjärgus, kui eelmistel kordadel. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas alust ei ole. 4 Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.
lg.5 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 4 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, kui seda, et ka varasemalt on menetlusalune isik toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Lisaks sellele nähtub Karistusregistri väljavõttest, et varasemalt on menetlusalusele isikule kuuel korral samuti kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tähtaegadega vastavalt 2 kuud, 3 kuud, 3 kuud, 3 kuud, 3 kuud ja 2 kuud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on mõned menetlusalusele isikule varasemate väärtegude, s.h. kiiruse ületamise eest, määratud rahatrahvid menetlusaluse isiku poolt tasutud lühikese aja jooksul. Käesolevaks ajaks on mõned rahatrahvid tasumata. Seega üksnes rahatrahvi määramine karistusena menetlusalust isikut vajalikul määral tagasi ei hoia ja ta jätkab väärtegude, s.h. samaliigiliste, toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalune isik viimastel kordadel ületanud kiirust 07.02.2011, 30.04.2011, 29.08.2011 ja 30.05.2012 (käesolevas asjas). Seega on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamise tähtaeg – 4 kuud. Tegemist ei ole maksimaalse tähtajaga, vaid keskmisest väiksema määraga. Minimaalse tähtaja kohaldamine ei ole seoses varasemate rikkumiste ja analoogsete karistustega põhjendatud. Maakohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et kohtuväline menetleja on otsuse teinud ebausaldusväärsete ja vastuoluliste tõendite alusel. Kohtuväline menetleja on otsuse teinud, hinnates kogutud tõendeid kogumis. Kohtuvälise menetleja otsus on ka motiveeritud ja selles on muuhulgas vastatud ka kaebuse esitaja poolt esitatud vastulausele. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus lisakaristuse kohaldamise osas ja selle tähtaja osas jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.