Toimik nr 1-11-3757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuaril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-3757 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.R, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta T.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 23.03.2011 otsusega mõisteti T.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 2 kuulise vangistusega. KarS § 69 alusel asendati T.R-ile mõistetud vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 20 kuud ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 13.08.2012 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse algus 11.06.2012 ja lõpp 11.08.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.01.2013. Kinnipidamisasutusest T.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval 1
(3)vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav töötab vanglas alates 12.10.2012 majandustöödel koristajana. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse 3 toalisesse korterisse aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Isikul on lõpetamata põhiharidus. Kinnipeetava väitel on tal keevitaja eriala, mille omandas kui töötas xxx. Kinnipeetav on ametlikult töötanud xxx. Vabanedes puudub kindel töökoht. K-raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 203,33 euro ulatuses. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi tarvitab harva. Narkootilisi aineid pole kunagi tarvitanud. Antud karistus pöörati täitmisele, sest kinnipeetav ei sooritanud talle määratud üldkasulikku tööd ning rikkus kriminaalhooldus nõudeid käia registreerimas. Vangla toetab T.R-i vabastamist ennetähtaegselt, sest see soodustab kinnipeetava resotsialiseerumist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama emale xx xx kuuluvasse 3toalisesse korterisse aadressil xxx. T.R soovib pärast vabanemist asuda tööle samasse ettevõtesse, kus töötas enne vangistust. Töötamiseks puudub konkreetne kokkulepe tööandjaga. T.R on kaks korda kriminaalkorras karistatud, mõlemad süüteod on varavastased. Väärteokorras on isikut karistatud 22 korda. T.R ei läbinud viimast katseaega, üldkasuliku töö tunnid jättis sooritamata, esines probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Isik tarvitas vabaduses aeg-ajalt üsna suurtes kogustes alkoholi, on saanud trahvi sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. T.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab T.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides elektroonilise järelevalve alla tähtajaga 6 (kuus) kuud KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste määramisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et T.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik T.R-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, asja omavoliline kasutamine). Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusega kuulutati T.R tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6) on näha, et T.R-i on 22 korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 9 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused T.R-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta 2
(3)jätkuvalt kehtestatud õiguskuulekalt. reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab vanglas alates 12.10.2012 majandustöödel koristajana. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 03.08.2015. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda emale xx xx kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Pärast vabanemist soovib kinnipeetav tööle asuda samasse ettevõttesse, kus töötas enne vangistust, kuid töötamiseks puudub konkreetne kokkulepe tööandjaga. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Samas puudub tal haridus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades T.R-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine ja vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei käinud registreerimisel, karistus pöörati täitmisele), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas joobes juhtimine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel korral pani toime uue samalaadse kuriteo, teisel korral karistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja rikkus registreerimiskohustust, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta T.R-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht xxx-s (mida käesoleval ajal ei ole), kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded 203,33 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2574 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.R-i temale Viru Maakohtu 23.03.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)