← Eesti

1-13-2150/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.märts 2013. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-13-2150 (813250100220) Kohtukoosseis Kohtunik Piia J

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Ülle Tamm Advokaat Toomas Liiva Süüdistatav E.K - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töötab *, karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista E.K

§ 424järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud.

2. Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus E.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 5-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui E.K 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu 3.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 06. märts 2013. a. 4.

§ 50

lg 1 alusel võtta E.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 5.Tühistada E.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 6.Välja mõista E.K`lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarvele nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber

  1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-2150, menetluskulu/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; 1 - kaitsjatasu 101 (ükssada üks) eurot 32 senti. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 7.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. E.K on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
  2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. E.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.veebruaril 2013.a. kella 20.12 ajal Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee 44.kilomeetril isiklikku mootorsõidukit, sõiduautot Nissan Pick-Up registreerimisnumbriga * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,15 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,05 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse E.K

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Prokuröri poolt kohtus E.K-le nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus viis kuud vangistust.

§ 73

alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 3 aastase katseajaga.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – E.K suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb tühistada. 2 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb E.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva E.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 101,32 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.