← Eesti

1-11-11009/22

Obsah (4)§ 121§ 266§ 64§ 73

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11009 (11230102643) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinol

§ 121ja § 266 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.

mai 2012 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kannatanu D V esindaja adv Rein Kiviloo Prokurör Diana Helila Süüdistatav U.M, isikukood xxx, kodakondsuseta, emakeel vene keel, kesk-eriharidus, xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx, alates alates 24.02.2011 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld; väärteokorras karistatud korduvalt, kriminaalkorras kehtivat karistatust ei ole Kaitsja adv Leelo Viil Kannatanu esindaja adv Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. mai 2012 otsus muutmata.
  3. Kannatanu esindaja apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks U.M-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 115,20 (ükssada viisteist eurot ja 20 senti) eurot, sealhulgas käibemaks 19,20 (üheksateist eurot ja 20 senti) eurot. Jätta see menetluskulu U.M-i kanda. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „U.M“, 1-11-11009, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
  6. Määrata Advokaadibüroole Kasak & Missik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks D Vle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot, sealhulgas käibemaks 25,60 (kakskümmend viis eurot ja 60 senti) eurot. Jätta see menetluskulu D V kanda. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „D Vares“, 1-11-11009, kohtukulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  8. oktoobril 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  9. Harju Maakohtu
  10. mai 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati U.M süüdi

§ 266

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud;

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 kuud. Karistusaja hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (23.02.2011 - 24.02.2011) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud 28 päeva.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. alates

  1. maist
  2. Kannatanu D V tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt, mõistes U.M-ilt D. V kasuks välja 1000 eurot. U.M-ilt mõisteti riigieelarve tuludesse välja sundraha 435 eurot; kaitsjatasu 556,66 eurot ja kannatanu esindajale makstud tasu 393,54 eurot, mis tuleb tasuda ositi 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt 57 eurot ja 72 senti.
  3. U.M tunnistati süüdi selles, et tema tungis ebaseaduslikult, s.o valdaja tahte vastaselt piirdega alale. Nimelt, 23.02.2011 kella 20.30 ajal ronis U.M üle aia, tungides sellisel viisil OÜ Kalisec poolt valvatavale OÜ Raadiku Arendus alale; samuti selles, et tema, viibides 23.02.2011 kella 20.30 ajal Tallinnas, Raadiku 8C asuval valvataval ehitusjärgus garaaži alal, lõi D Varest mitmel korral rusikaga näo ja pea piirkonda. Seejärel kui kannatanu kukkus selili lumele, istus U.M tema peale ning lõi taas mitmel korral rusikatega näo ja pea piirkonda. Siis, kui kannatanul õnnestus pöörata ennast seljalt kõhuli, jätkas U.M tema peksmist rusikatega pea ja selja piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tekitas terviskahjustuse – peapõrutuse, näopiirkonna põrutuse, hamba murru (4 hammast) ja rindkere põrutuse. 2
  4. Kohus leidis, et kannatanu poolt esitatud kahjunõue on olulises ulatuses tõendamata. Ka süüdistatav vaidles vastu D. V poolt esitatud tsiviilhagile summas 8 126,77 eurot leides, et kannatanu kahju s.h. üleelamised ja kannatused on kaetud 1000 euroga, mille oli nõus hüvitama. Vastavalt tõendina esitatud fotole kannatanu näo alumisest poolest avatud suuga ja fotost, millel on kannatanu hamba tükid, tõdes kohus, et kannatanu hambad olid kaariese poolt oluliselt rikutud. Kohus leidis, et süüdistatava ründe tagajärjel murdusid kannatanul 2 naturaalset hammast ja 2 proteesi, kalkulatsioonis on aga esitatud 10 hamba eelmaldamine, 6 implantaadi paigaldamine ja 6 proteesi paigaldamine, lisaks veel ajutised proteesid, mis ületab kalkulatsioonis esitatu ründeelset olukorda oluliselt nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kohus arvestas kahjuhüvituse vähendamisel kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega, rahuldades hagi 1000 euro ulatuses. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
  5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu D. V esindaja adv R. Kiviloo, kes palub vaidlustatud otsus tsiviilhagi osalise rahuldamise osas tühistada, teha uus otsus, millega kannatanu tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses. Alternatiivina palub kaitsja jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid ühekülgselt. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kannatanu hambad olid juba varem kahjustatud. Kohus on küll õigesti leidnud, et hammaste taastamiskulusid tuleb käsitleda kahjuna, kuid kohus ei saa asuda eksperdi rolli. Kalkulatsioon hammaste taastamisravi maksumuse kohta ei ole koostatud mitte kõige kõrgemate hindadega hambakliinikute poolt ja kohus ei ole mitte millegagi motiveerinud oma seisukohta, et kahju suurus on just 1000 eurot. Patsiendikaardiga tuvastatud kahe hamba ja kahe implantaadi murru taastamiseks kulub kindlasti rohkem raha kui kannatanu tsiviilhagis esitatud nõue.
  6. Ringkonnakohtu istungil jäi kannatanu esindaja oma apellatsiooni juurde, kannatanu D. Vares toetas esindaja apellatsiooni. Kaitsja palus jätta apellatsioon rahuldamata. Prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
  8. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb kahjustatud isikule õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamisel teha kindlaks kahju tekitamise eelne olukord ja võrrelda seda kahju tekitamise järgse olukorraga. Maakohus võttis D. Vle kahju tekitamise eelse olukorra hindamisel aluseks kohtus tuvastatud asjaolu, et kannatanul olid enne kahju tekitamist 4 implantaati ja tuginedes tõenditena esitatud fotodele kannatanu näo alumisest poolest avatud suuga ning kannatanu hamba tükkidest, asus seisukohale, et kannatanu hambad olid kaariese poolt oluliselt rikutud. Kohtukolleegium ei saa seega nõustuda apellandi kriitikaga kohtu seisukoha suhtes kannatanu hammaste varasemast kahjustustest, külla aga nõustub seisukohaga, et kohus ei saa asuda eksperdi rolli.
  9. Puudub vaidlus selles, et U.M-i tegevuse tulemusena tekitati D. Vle 2 hamba murd ja 2 implantaadi murd (tlk 14,15). Kannatanu on oma hammaste mitterahuldavat seisukorda kirjeldanud täiendavalt ka apellatsioonikohtu istungil, lisades, et täiendavalt tuli eemaldada veel 2 implantaati, mis omakorda põhjustab ülejäänud hammaste lagunemise. Kannatanu apellatsioonikohtu istungil 3 antud ütluste kohaselt oli tal enne U.M-i rünnet suus 15 hammast. 2 implantaadi täiendava eemaldamise kulutuste kohta kannatanu tõendeid esitanud ei ole. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu tõdemusega, et kannatanu hambad kui ka proteesi aluseks olevad hambajuured olid juba peksmise eelselt kahjustatud ning on ilmne, et hammaste kahjustamise järgselt tuleb kahjustatud hambad taastada, mistõttu tuleb hammaste taastamiskulusid käsitleda kahjuna. Tulenevalt VÕS § 130 lg-st 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Tervise kahjustamisest tekitatud kahju suuruse tõendamiseks maakohtule esitatud hammaste taastamise kalkulatsioonist (tlk 17) nähtub, et trauma tagajärjel olid vigastatud ülemised esihambad d14 - d24 ja alalõua esihambad d32 – d42, mis vajavad eemaldamist ja implantatsiooni ning proteesimist. Kalkulatsioonist nähtuvalt võib 10 hamba eelmaldamine, 6 implantaadi paigaldamine ja 6 proteesi paigaldamine, lisaks ajutised proteesid maksta kokku 8122 eurot. Eeltoodu alusel nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et kalkulatsioonis esitatu ületab ründeelset olukorda oluliselt nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ja on seega vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 väljendatud põhimõttega. Taastamiskalkulatsioonist ei nähtu, kas taastatakse kõik hambad või kahju tekitamise eelne olukord, mistõttu on kannatanu kahjunõue olulises ulatuses tõendamata. Apellandi poolt apellatsioonikohtu istungil suuliselt väljendatud OÜ Quantek analoogse raviteenuse orienteeruv maksumus 9000 eurot on tõendamata ja paljasõnaline. Maakohus lähtus tsiviilhagi osalisel rahuldamisel TsMS § 440 lg-st 1, mis on käesolevas asjas õiglane. Kuigi kohtukolleegium möönab, et arvestades tänasel päeval kehtivaid hambaravikabinettide hambaraviteenuste hinnaskaalasid, ei ole U.M-ilt kannatanu kasuks välja mõistetud 1000 eurot ilmselgelt piisav olukorra taastamiseks, mis oleks võimalikult lähedane kannatanu hammaste seisukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks ja D. V tsiviilhagi rahuldamiseks täies ulatuses. Kohtukolleegium, jättes vaidlustatud otsuse muutmata, peab vajalikuks täiendavalt märkida, et maakohtu seisukoht selles, et VÕS § 130 lg 1 alusel kuuluvad kehavigastuse tekitamisel hüvitamisele üksnes tegelikult kantud kulud, ei tulene seaduse mõttest. Kahjustatud isikule kuulub kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitamisele ka nt kahjustamisest tulevikus võimalikud tekkivad kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, mille suuruse määramisel saab kohus arvestada nende faktiliste asjaoludega, mille üle pooled ei vaidle või mida on võimalik tuvastada esitatud tõendite alusel tsiviilkohtupidamise korras.
  10. Süüdistatava U.M-i kaitsja adv L. Viil esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kulude hüvitamiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse ja protokolliga tutvumise, apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtuistungil osalemise eest tasu kokku 115,20 eurot (s.h käibemaks 19,20 eurot). Kannatanu esindaja adv R. Kiviloo esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kulude hüvitamiseks. Esindaja taotleb apellatsiooni koostamise, kannatanuga konsultatsiooni, Riigikohtu praktikaga tutvumise ja kohtuistungil osalemise eest tasu kokku 153,60 eurot (s.h käibemaks 25,60 eurot). Kohtukolleegium peab esitatud tasutaotlusi põhjendatuks. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Süüdistatavalt U.M-ilt tuleb välja mõista 4 apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 115,20 eurot ja kannatanu D. Vlt 153,60 eurot riigieelarve tuludesse.
  11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  12. mai 2012 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Sten Lind Malle Preimer RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-31-13
  13. märts 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kriminaalasi U.M-i süüdistuses

§ 121ja § 266 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 10.

oktoobri

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-11-11009 Kannatanu D V esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo, kassatsioon U.M-i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila;
  2. märts 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus ja Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus osas, millega D V tsiviilhagi jäeti osaliselt rahuldamata, ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus lisaks punktis 1 märgitule U.M-ilt ja D V menetluskulude (apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu) väljamõistmist puudutavas osas. Jätta apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
  11. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  13. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Kasak & Missik kassatsioonimenetluses D V osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti (sh käibemaks 19 eurot 20 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda. 5 Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo kassatsioonimenetluses U.M-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti (sh käibemaks 9 eurot 60 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.