← Eesti

1-12-869/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 66§ 50§ 56

1-12-869 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märtsil 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-869 (12230117440) Kohtu

kokkuleppemenetluses; Prokurör Aleksandr Tšitšerov § 424 järgi Kaitsja B.T , isikukood xxx, kodakondsus: EV kodanik, emakeel : eesti keel ; kõrgharidusega; töökoht: OÜ A juhataja, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld alates 06.12.2011 , kinni peetud 05.12.2011 Indrek Sirk RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;

§ - dest 56 lg 1 Süüdistatav tõkend Süüdi tunnistada B.T

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, arvestades päevamäära suuruseks 8.99 eurot , s.o. 899 eurot .

§ 68

lg 1 alusel lugeda B.T-na eelvangistuses viibitud aeg 05.12.2011 kuni 06.12.2011, s.o 2 päeva karistuse hulka arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o summas 845.06 eurot.

§ 66lg 1, 3 alusel tuleb B.T rahaline karistus tasuda ositi 1 aasta jooksul, s.o.

70.42 eurot kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis , märkides viitenumbriks 4100064939 ning selgitusse „B.T , 1-12-869, rahaline karistus“

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta B.T-lt 2 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista B.T-lt KrMS § 175 lg 1 p 5,9 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „B.T sundraha 1-12-869“, „B.T menetluskulu 1-12-869 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU B.T on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.12.2011.a. kella 13.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Mustamäe tee ja Välja tn. ristmikul mootorsõidukit Škoda Superb reg. märgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,84 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/l)). Seega rikkus B.T rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega B.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 27.01.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov , süüdistatav B.T ja tema kaitsja Indrek Sirk kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses ( arvestades, et B.T päevasissetulek oli 8,99 eurot ), s.o. 899 eurot ( kaheksasada üheksakümmend üheksa).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 2 päeva = 6 päevamäära (05.-06.12.2011.a. ), lõplikuks karistuseks nõuab prokurör rahalist karistust 94 ( üheksakümmend neli ) päevamäära, s.o. 845,06 eurot.

§ 66lg.

1,3 alusel määrata rahaline karistus kandmisele ositi 1 ( ühe) aasta jooksul s.o. 70.42 eurot kuus.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav B.T ja tema kaitsja Indrek Sirk nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale B.T-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on B.T kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 05. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav B.T tunnistas end

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Indrek Sirk jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava B.T-na selgitused , kaitsja Indrek Sirgi ja prokuröri abi Aleksandr Tšitšerovi arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav B.T on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et B.T tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole B.T-na poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning B.T-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 424järgi.

3 Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt B.T-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse. Helve Särgava Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.