lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, millest arvata lühimenetluse korras maha 1/3 ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust, samuti arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 4 päeva. Prokurör palus mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 3 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja lõpliku liitkaristusena mõista D.T-le karistuseks 7 kuud 24 päeva vangistust. D.T kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja palus anda isikule võimalus ja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja viitas, et süüdistatav on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaitsja palus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et D.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud KarS §
Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning D.T poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on D.T süü kuriteokatsetes, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et D.T pani kuriteokatse toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning ka möönis seda (D.T kinnitas seda, et sai oma teo keelatusest aru ka enda ülekuulamistel tl 28-29, 45). D.T süüd tõendavad: 29.10.2011.a. varguse katse episoodis: - Selver AS avaldus 29.10.2011.a. sooritatud varguse kohta (tl 4), mille kohaselt on palutud võtta vastutusele isik, kelle juurest 29.10 2011.a. kell 20.02 Tondi Selveris (Tammsaare tee 62) avastati maksmata kaupa 64,33 euro väärtuses: 3 pk Jacobs Krönung (väärtusega 20,67 eurot), 2tk ripsmetušš False Lash (28,76 eurot), 1 tk ripsmetušš False Lash (14,90). Kaup tagastatud kauplusele. - õigusvastase teo toimepanemise akt (tl 5), mille kohaselt peeti kinni D.T seoses 29.10 2011.a. kell 20.02 Tondi Selveris (Tammsaare tee 62) järgneva kauba vargusega: 3 pk Jacobs Krönung (väärtusega 20,67 eurot), 2tk ripsmetušš False Lash (28,76 eurot), 1 tk ripsmetušš False Lash (14,90) 3 - tunnistaja RZ’i ütlused (tl 6, 7), mille kohaselt märkas ta, kuidas Tondi Selveris võttis üks naine riiulis kolm tušši ja pani need jopevarrukasse. Seejärel pani naine kolm pakki kohvi endale kotti. Naine tasus kassas muu kauba eest, kohvi ja kosmeetika eest jättis maksmata. - kahtlustatav D.T’ ütlused (tl 27-29), mille kohaselt on ta tunnistanud kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Ta on lisanud, et 29.10.2011.a. läks ta Tondi Selverisse, kus võttis kolm ripsmetušši ja pani need endale taskusse. Seejärel pani endale kolm pakki kohvi kotti. Kassas tasus ta ainult saiakeste eest, kohvi ja ripsmetuši eest ta ei tasunud. Ta arvas, et ripsmetuššid on testrid, kuna need olid avatud ja asusid testrite reas. - asitõendi (salvestuse) vaatlusprotokoll fotodega (tl 10-11, 12-18), millest nähtub, kuidas naisterahvas sirutab korduvalt käe kosmeetikaleti suunas. Samuti nähtub, kuidas naisterahvas võtab ostukorvist kohvipaki, kükitab maha, jäädes kaamera vaateväljast osaliselt välja ning läheb seejärel kassasse. 11.11.2011.a. varguse katse episoodis: - Rimi Eesti Food AS avaldus (tl 32), mille kohaselt on palutud vastutusele võtta isik, kes 11.11.2011.a., kell 13.20 Juhkentali Säästumarketis (Juhkentali 33/35 Tallinn) jättis tasumata kauba eest summas 12,33 eurot: 6 tk šokolaadi eest maksumusega 1,49 eurot tk ja kommide eest makusmusega 3,39 eurot. - tunnistaja VV’i ütlused (tl 33, 34), mille kohaselt, olles turvatöötajana 11.11.2011.a. tööl Juhkentali 33/35 Tallinn asuvas Säästumarketis, nägi naist, kes pani korvi mõned šokolaadid. Kassas naine šokolaadi eest ei tasunud, ta pidas naise kinni ning tema kotist leiti kuus šokolaadi ja kommid. - kahtlustatav D.T’ ütlused (tl 43-46), mille kohaselt mille kohaselt on ta tunnistanud kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Ta on lisanud, et 11.11.2011.a. kella 13 paiku läks ta Säästumarketisse ning seal tekkis tal mõte varastada šokolaadi. Ta võttis kommikarbi ja 6 tk šokolaadi, pani need ostukorvi, teel piimatoodete juurde pani need endale kotti. Kassas tasus muu kauba eest. Kahetseb toimepandut. - asitõendi (salvestuse) vaatlusprotokoll fotodega (tl 51, 52-53), millest nähtub D.T tegevus kaupluses ning möödumine kassast. - karistusregistri teatis D.T kohta (tl 55-65), millest nähtuvalt on D.T karistatud kriminaalkorras 8-l korral, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda kriminaalkorras 27.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega. Lisaks on teda karistatud korduvalt väärteokorras, sh KarS § 218 alusel s.o. süütegude eest väheväärtusliku asja vastu. - 27.09.2011.a. Harju Maakohtu otsus (tl 66-68), mille kohaselt karistati D.T KarS §
lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, millest arvasti maha eelvangistuses viibitud 2 päeva, kandmata karistus 3 kuud 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga alates 27.09.2011.a. Antud kriminaalasjas süüdistati D.T selles, et tema 29.06.2011.a. püüdis varastastada Maxima kauplusest susse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteod, mis jäid katsestaadiumisse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et D.T karistati 27.09.2011.a. Harju Maakohtu poolt tingimusliku vangistusega. Sellele vaatamata pani isik uue 4 kuriteo toime katseajal vaid kuu möödumisel kohtuotsusest. Seega tuleb järeldada, varasema kohtuotsusega ning vangistuse reaalse mittekohaldamisega ei saavutatud karistuse eesmärke. Süüdistatav on varem korduvalt ka varguste toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmistest karistustest (sh vangistustest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, ei ole varasemast tasunud kõiki rahatrahve, tema sissetulek on isiku enda kinnitusel ka väike – 280 eurot. Isik on jätkanud samalaadsete kuritegude (varguste) toimepanemist, hoolimata asjaolust, et teda on nende eest karistatud korduvalt ka reaalse vangistusega (tl 55-65). Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus ei pea usutavaks ka D.T poolt kohtuistungil viidatut, mille kohaselt elas ta kunagi küll väga valet elu, kuid on seda muutnud. Eelmise kohtuotsuse põhjal pani D.T analoogse, kauplusevarguse katse, toime 2011.a. aasta juunis, mille eest mõisteti talle karistus 27.09.2011.a. Kuna isik on käesolevas asjas süüdistuse sisuks olnud kuriteoepisoodid toime pannud vaid mõne kuu jooksul pärast eelmist kohtuotsust, ei ole hetkel kohtu hinnangul isiku väärtushinnangute muutumine täheldatav. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades katsestaadiumisse jäänud kahte kuriteoepisoodi ning asjaolu, et kahju ei tekitatud, isiku kahetsust, on võimalik kohtu seisukoha kohaselt antud kuriteo puhul kohaldada vangistust minimaalmäärale lähedases määras. Antud karistusele kuulub liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga seda juba eespool toodud motiividel. Kohus leiab, et D.T väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega, kuivõrd isik pani uue kuriteo toime katseajal, mil ta oli tingimuslikult 3 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt vabastatud, ei ole käesoleva otsusega mõistetava karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamine enam võimalik. Karistusaja algust tuleb arvestada alates D.T suhtes kohtuotsuse kuulutamisest, isiku vahistamisest, ka kuulub KarS § 68 lg.1 alusel varasemalt eelvangistuses viibitud aeg arvestamisele karistusaja hulka. Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad D.T-lt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud. Kohtu hinnangul ei esine D.T erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kohus juhindub KrMS 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.