Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu karistas Z.T väärteoasjas nr. 2302,11,012480 19.09.2011.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1, § 63 lg-st 1 ja § 48 1 lg-st 1, LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning välja mõista õigusabikulud summas 350 eurot. Kaebuses leitakse, et väärteoasjas pole kogutud ühtegi objektiivset tõendit, kõrvaldamata on vastuolud, kuna kaebuse esitajale näidati kiirusemõõteseadme ekraani, millel puudus näit. Samuti pole üle kuulatud autos viibinud tunnistajat, kes saaks kinnitada kiirusemõõteseadmel näidu puudumist, asjaolu, et sõidukil olid algaja juhi tunnusmärgid ning seda, et teine politseiametnik ei saanud näha sõidukiiruse näitu, kuna mõõtis samaaegselt teiste sõidukite kiirust. Kaebuse kohaselt, kuna kaebuse esitaja on kindel, et ei ületanud lubatud kiirust, rikkumist ehk kiirusenäitu talle ei näidatud ning ekslikult on ka leitud, et puudusid algaja juhi tunnusmärgid, on kindlaks tegemata süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kaebuse kohaselt puuduvad ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, kuna isik teadis, et teda on varasemalt karistatud ning tal puudus igasugune tahtlus uute süütegude toimepanemiseks. Ka pole kaebuse kohaselt kindlaks tehtud isiku süüd. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokoll koostatud menetlusaluse isiku juuresolekuta ning selles on tehtud parandusi, millest ei ole võimalik aru saada kuna need on vastuolulised ja tehtud erinevate isikute poolt. Ka on leitud, et väärteoprotokolli ei antud menetlusalusele isikule kätte, seega on ekslik protokollile märgitu, et protokoll on Z.T-le kätte antud. Samuti on märgitud et, tunnistaja M. Hunt’i ülekuulamine toimus pärast menetlusaluse isiku sündmuskohalt lahkumist ning on asutud seisukohale, et tegu pole objektiivse tunnistajaga, sest just M. Hunt pidas sõiduki kinni ja näitas kiirusmõõteseadet. Kaebuse kohaselt on ekslikud ka tunnistaja väited algaja juhi tunnusmärkide puudumise kohta. Kohtuvälise menetleja otsust puudutavalt on märgitud, et arvesse pole võetud menetlusaluse isiku seletust ning vormistatud on üksnes süüstavad tõendid. Ka ei arvesta määratud karistus sellega, et juhtimisõiguse äravõtmine takistab menetlusalusel isikul tööd leidmast. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et sõitis Tartu-Tallinna maanteel, 10 autot olid kolonnis ja järgemööda möödusid ühest umbes 80 km/h liikuvast sõidukist. Enda sõnul ei saanud kiirus olla nii suur nagu kirja pandi, arvab, et see võis olla umbes 95 km/h. Talle näidatud kiirusemõõteradari ekraan oli pime. Politseiautos allkirjastas paberi õigustega tutvumise kohta, väärteoprotokolli ta ei näinud. Hiljem käis ta politseis vastuväidet kirjutamas. Politseis öeldi talle algselt, et ta ei saa otsust edasi kaevata, hiljem aga öeldi, et saab. Kaebuse esitaja kaitsja palus arvestada, et kiirusemõõtja ekraan, millega kiirust mõõdeti, oli pime. Kaitsja leidis ka, et menetlusdokumente ei vormistatud, protokolli koopiat on parandatud kuupäeva ja koopia kätteandmise osas. Kaitsja hinnangul ei ole objektiivseid ega subjektiivseid 2 tunnuseid võimalik kindlaks teha. Kaitsja sõnul ei näidatud isikule kiirusenäitu ja talle ei antud võimalusi anda ütlusi. Lisaks osundas kaitsja, et esineb vastuolu tunnistajate D. Ke ja M. Hunti ütlustes algaja juhi tunnusmärkide osas. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus väärteootsuse tühistamiseks ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Esindaja leidis, et väärteo toimepanemine Z.T poolt on tõendatud, mõõdetud kiirus on fikseeritud kiirusmõõteseadme protokollis, järgitud on kasutusjuhendit. Kohtuvälise menetleja sõnul on süüteo toimepanemine tõendatud tunnistaja M. Hundi ütlustega, mille kohaselt lähenes mõõtmispaigale sõidukite kolonn, need andmed on ka kiirusmõõteseadme protokollis. Väärteoprotokolli püüti korduvalt Z.T-le üle anda, kuid isik keeldus seda vastu võtmast. Samuti püüti protokolli edastada posti teel. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas, et kiirusmõõteseadme näidu näitamist seadus ei nõua, kuid hea halduse tava kohaselt võib seda teha. Esindaja sõnul tunnistajate M. Hundi ja E. Purgeli ütluste kohaselt näitu ka Z.T-le näidati. Mõõteseade mõõdab kohtuvälise menetleja sõnul ühe sõiduki laiuselt, pole võimalik, et kiir mõõdaks kahe auto kiirust. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Tunnistaja DK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli sõidukis, mis kinni peeti. Z.T palus politseinikul näidata radari tablood, politseinik näitas tablood, mis oli pime. Ta lisab, et nad olid tegemas möödasõitu ja kiirus võis olla umbes 100 km/h. Tunnistaja sõnul olid autol algaja juhi tunnusmärgid, kuid sõiduki tagaklaas on toonitud ja algaja juhi märki pole pimedas näha. Ta lisas, et peatumismärguanne anti siis, kui nad olid möödasõidul. Tunnistaja sõnul on ta teadlik, et Z.T on varasemalt liiklusalaseid rikkumisi olnud, mistõttu üritab ta jälgida Z.T kiirust ja kiiruskaameraid. Tunnistaja EP andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 14.08.2011.a. sündmusest mäletab, et Z.T sooritas möödasõitu ja ületas kiirust. Sõiduki kiirus oli suur ja see ületas 120 km/h. Politseisõidukis tekkis vaidlus Z.T-ga selle üle, et isik väitis, et talle ei ole tema kiirust näidatud. Kiirust mõõtis ja kiirusemõõtevahendi kasutamise protokolli täitis Margus Hunt. Tunnistaja koostas M. Hundi ülekuulamise protokolli, väärteoprotokolli, tehes seda politseiautos. Isikule loeti ette tema õigused ja kohustused, ta andis allkirja nendega tutvumise kohta. Pärast väärteoprotokolli lõpuni täitmist tutvustas ta seda Z.T-le. Ta pani isiku juhiloa ja sõiduki tehnilise passi väärteoprotokolli koopia vahele ja andis Z.T-le, kuid viimane võttis sealt vahelt ainult tehnilise passi ja juhiload. Protokolli koopiat isik ei soovinud. Tunnistaja lisas, et algselt kirjutas protokollile, et isik on protokolli kätte saanud. Pärast isiku poolt protokolli koopiast keeldumist tegi ta isiku juuresolekul protokolli paranduse selle kohta, et isik keeldus protokolli vastu võtmast ja võttis sinna ka M. Hundi allkirja. Ka kirjutas ta kiiruse mõõteseadme kasutamise protokollile alla, et isik keeldus koopiast. Seda, kas sõidukil puudusid algaja juhi tunnusmärgid ta ei mäleta. Ta kinnitas, et nägi sõiduki kiirust mõõteseadmelt. Z.T autot nägi ta, kui autod lähenesid kolonnis, tema auto oli selles esimene. Tunnistaja Lilia Protsykova andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Z.T tuli liiklusjärelevalve talitusse, kus kirjutas vastulause. Ta pakkus Z.T-le protokolli koopiat, kuid isik keeldus koopia kättesaamisest ja teatas, et teab, millal on lahend kättesaadav. Teisel korral tuli Z.T otsusele järele ning oli ärritunud, sest otsus oli selleks ajaks juba jõustunud. Kolmandal korral käis Z.T toimikust tehtud koopiate järel. Tunnistaja sõnul tegi ta märkmeid väärteoprotokolli ning kirjutas sinna esimesel korral, kui Z.T politseiosakonnas käis, et isik keeldub protokolli vastu võtmast. Tunnistaja Margus Hunt andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et mõõtis sõidukiirust, sõiduk lähenes kolonnis koos teiste autodega ning sooritas möödasõitu, mille järel oli see sõiduk 3 kolonnis esimene. Tunnistaja on kindel, et mõõtis just antud sõiduki kiirust. Tunnistaja lisas, et mõõtmise hetkel seisis tema paariline tema kõrval. Tunnistaja peatas sõiduki ja läks selle juurde üksi, kus näitas isikule kiirusenäitu. Politseiautos palus isik uuesti kiirusenäitu näha, kuid selleks ajaks oli näit mõõteseadmelt kustunud. Tunnistaja sõnul puudusid algaja juhi tunnusmärgid nii ees kui taga. - kohtuvälise menetleja otsust (tl 9-10, väärteotoimik tl 11), mille kohaselt karistati Z.T väärteoasjas nr. 2302,11,012480 19.09.2011.a. koostatud otsusega juhindudes KarS § 56 lg-st, § 63 lg-st 1 ja § 481 lg-st 1, LS § 227 lg 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks. Otsuses on märgitud, et isikule rahalise karistuse määrmaine ei ole otstarbekas, sest ei mõjuta teda seaduskuulekalt käituma. Senised rahatrahvid on isikul tasumata ning isik jätkab uute väärtegude toimepanemist. Märgitud on, et isikuid, kes on korduvalt rikkunud liiklusseaduse nõuete vastu, on põhjendatud karistada rangemalt ning kõrvaldada nad pikemaks ajaks liiklusest. - väärteoprotokolli (tl 12, 29, väärteotoimik tl 1), mille kohaselt Z.T 14.08.2011.a. kella 22.15 ajal Harjumaal, Kõue vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 49. km-l liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 318D, reg. nr. xxxteel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 123 ± 4 km/h. Protokolli kohaselt, sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Samuti puudusid mootorsõidukil ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Nimetatud tegevusega rikkus Z.T LS § 15 lg 1 p 1 ja LS § 106 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS §
Protokollist nähtuvalt on Z.T-le protokolli tutvustatud, kuid isik keeldus allkirja andmast. Ka on isik keeldunud protokolli paranduste tegemisest ja selle koopia vastuvõtmisest (23.08.2011.a.). Protokolli õigusi ja kohustusi puudutav osa on allkirjastatud. - kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 13-14, 31, väärteotoimik tl 3), millest nähtub, et kasutati taadeldud kiirusemõõteseadet Stalker MDR. Seadme testi järgi oli see 14.08.2011.a. töökorras. Mõõtmist teostas PP KKB liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Margus Hunt. Mõõtmine toimus sõiduki BMW 318D reg nr xxx suhtes, mida juhtis Z.T. Mõõtmine toimus 14.08.2011.a. kell 22.15 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 49. km-l, nähtavus oli hea, mõõdeti pimedal ajal. Protokolli kohaselt mõõtja seisis, mõõdetav mootorsõiduk liikus vastassuunas lähenedes kolonnis ning sooritas möödasõitu. Seadme lugem oli 123 km/h, lubatud kiirus mõõdetaval lõigul 90 km/h. Laiendmääramatuseks on 4 km/h, seega ületati lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Mõõtekauguseks oli 457,9 meetrit. Protokolli kohaselt näidati isikule seadme tabloole fikseeritud näitu. Protokollis on märge ka selle kohta, et isik keeldus protokolli allkirjastamast. - Z.T kirjalikku seletust (tl 17-18, väärteotoimik tl 8-9), mille kohaselt 14.08.2011.a. sõitis tema ees sõiduk kiirusega 80 km/h ja ta tegi möödasõidu, pärast mida peatas teda politsei. Politseinik tuli sõiduki juurde ja palus tal vaadata oma kiirust. Ta ei näinud seadmelt midagi, selle ekraan ei põlenud, ta pani salongitule põlema, kuid ei näinud ikka midagi, väljas oli ka pime. Politseisõidukis hakati pabereid vormistama ja talt küsiti, kas ta on kiirusega nõus. Ta palus oma kiirust näidata, kuid radari ekraanil ei olnud kiirusenäitu. Seejärel politseinikud omavahel arutasid, kas see oli see kiirusemõõtja, millel ekraan ei põle. Ta palus oma dokumendid tagasi anda ning keeldus dokumente allkirjastamast, kuna ta pole midagi rikkunud ja kiirusenäitu talle ei näidatud. - karistusregistri väljavõtet (tl 44-52, väärteotoimik tl 14-22), millest nähtub, et Z.T on karistatud liiklusalaste süütegude eest 24-l korral, sealhulgas 3 korda kriminaalkorras (2-l korral KarS § 424 ja 1-l korral KrK § 204 lg 1 alusel). Lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud väärtegude eest on Z.T karistatud 12-l korral. Väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtu järeldused: 4 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et ta ei ületanud lubatud sõidukiirust. Samas nähtub mõõteseadme kasutamise protokollist (tl 31) ja tunnistaja M. Hundi poolt kohtuistungil antud ütlustest (tl 74), et kiirusemõõtmine toimus nõuetekohaselt ning kohtul puudub alus mõõtetulemustes kahtlemiseks. Kohus märgib esmalt, et vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (RKKKo 3-1-1-29-05, p 5). Kohus seda ka tegi ja täpsustas tunnistajate ülekuulamisega kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis fikseeritut. Z.T poolt juhitud sõiduki kiirus suurus ning mõõtmistingimused on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, mille on koostanud kohtus tunnistaja üle kuulatud Margus Hunt (tl 13-14, 31). Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseade Stalker MDR U8018490 taadeldud, protokoll on korrektselt täidetud, mõõtmine toestatud pädeva mõõtja poolt ning seega on mõõtmine lähtunud kehtivast mõõtemetoodikast. M. Hunt kinnitas kohtuistungil kõnesoleva kiirusemõõtmisega seotud asjaolusid, seejuures rõhutas, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli märkis tegelikkusele vastavad asjaolud: sõidukit juhtis Z.T, sõiduk sooritas möödasõitu, lubatud ja mõõdetud sõidukiiruse. Ta on täiesti kindel, et mõõtis just Z.T juhitud sõiduki kiirust, seda ajal, kui toimus möödasõit – teised sõidukid olid sel ajal oma sõidurajal (tl 74). Niisamuti kinnitas tunnistaja M. Hunt, et näitas Z.T-le tema sõidukiirust. Politseiautos palus Z.T tal uuesti kiirusenäitu näidata, kuid see oli selleks ajaks seadmelt kustunud. Ka kinnitas tunnistaja M. Hunt, et vaatab sõidukile lähenedes selle üle, antud juhul puudusid sel ka algaja juhi tunnusmärgid (tl 74). Kohtul puudub alus kahelda kiirusemõõtmist teostanud Tunnistaja M. Hundi poolt kohtuistungil antud ütlustes, need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Ka kaebuse esitaja ise möönis, et ületas lubatud sõidukiirust, kuna arvas, et sõiduki kiirus võis olla umbes 95 km/h (tl 55). Antud teelõigul oli lubatud sõidukiiruseks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 90 km/h (tl 14). Ka Z.T sõidukis viibinud kaassõitja, kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja D. K arvas, et sõiduki kiirus võis olla umbes 100 km/h. Seega on mõlemad sõidukis viibinud isikud kinnitanud, et iseenesest oli sõiduki kiirus lubatust suurem. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseade Stalker MDR U8018490 taadeldud, protokoll on korrektselt täidetud, mõõtmine toestatud pädeva mõõtja poolt ning seega on mõõtmine lähtunud kehtivast mõõtemetoodikast (tl 31). Seega kaebuse esitaja ise ja tema tunnistaja ei tea täpselt, milline oli sõidukiirus, sõidukiirus on aga menetleja poolt korrektselt fikseeritud ja puudub alus selles kahelda. Kohus peab vajalikuks analüüsida ka kaebuse esitaja ja tema kaitsja poolt esitatud väiteid selles osas, et Z.T-le mõõteseadme näitu ei näidatud. Antud juhul on kiirusemõõtmist teostanud tunnistaja M. Hunt kinnitanud, et näitas Z.T-le mõõteseadme näitu sõiduki juures. Tunnistaja möönis, et teist korda, viibides juba politseisõidukis, ei olnud võimalik seda näidata, kuna see oli selleks ajaks seadmelt kustunud (tl 74). Kohus viitab siinkohal ka sellele, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole kiirusenäidu menetlusalusele isikule näitamine tingimata vajalik, küll tuleb talle mõõteseadme näitu tutvustada juhul, kui isik vaidlustab mõõtmistulemust (vt RKKKo 3-11-105-03 p 9). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mõõteseadme tulemuse tutvustamine kanda protokolli juhul, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, vajalik on fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, 5 mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus (3-1-1-105-03 p 9). Käesoleval juhul nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et kõiki neid nõudeid on täidetud. Kohus leiab, et antud juhul näidati isikule ka kiirusenäitu. Isikule tutvustati mõõteseadme näitu ekraanilt (tl 14), sama kinnitas tunnistaja M. Hunt kohtuistungil. Kaebuse esitaja ise on kinnitanud, et talle püüti mõõteseadme näitu näidata, kuid ta ei näinud seda, kuna seadme ekraan oli pime (tl 55), mistõttu on osapooled kinnitanud, et toimus seadme ekraani näitamise fakt. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et seadme ekraan oli kustunud ja sel polnud seetõttu näitu näha, ei ole kohtu hinnangul usutavad, kuna vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile oli seade 14.08.2011.a. töökorras ja taadeldud (tl 13), niisamuti nägi mõõteseadme näitu tunnistaja E. Purgel (tl 64) ning toimingut (kiirusemõõtmist) teostanud tunnistaja M. Hunt, kelle ütlustes puudub kohtul igasugune alus kahelda. Seega on kinnitust leidnud see, et isikule näidati mõõteseadmelt mõõtmise tulemust. Niisamuti tuleb asuda seisukohale, et isikule tutvustati nõuetekohaselt mõõtetulemust, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ning väärteoprotokolli, kuid isik keeldus protokollidega tutvumise kohta allkirja andmast. Algaja juhi tunnusmärkidega seonduvalt märgib kohus järgmist. Sõidukis viibinud tunnistaja D. K möönis kohtuistungil, et sõiduki tagaosal ei olnud algaja juhi tunnusmärki näha, kuna oli pime ja sõidukil on taga toonitud klaasid (tl 56). Sõiduki peatanud tunnistaja M. Hundi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt, polnud sõidukil ei ees ega taga algaja juhi tunnusmärke (tl 74). Seejuures tunnistaja M. Hundi sõnul lähenes ta sõidukile tagant (st sõiduk pidi talle enne peatumist vastu liikuma), mis on kooskõlaline ka kiirusemõõteseadme protokollis kajastatud sõiduki liikumissuuna ja mõõtja asukoha suhtes (tl 13-14). Seega ei oma tähendust tunnistaja D. K poolt istungil väidetu, et politseiametnik sõiduki ees ei käinud (tl 56), kuna M. Hunt sai tunnusmärgi puudumist sõiduki esiosal märgata juba hetkel kui auto talle vastu liikus, tunnusmärgi puudumist tagaosal sai ta näha ta sõidukile tagantpoolt lähenedes. Väärteoasja materjalides sisalduvast Z.T juhiloa koopiast nähtuvalt on tema juhiluba kehtivusaeg 13.01.2011-12.01.2013.a. Nimetatud asjaolu, lähtuvalt LS § 97 lg-te 1, 2 tõlgendusest, võimaldab järeldada, et Z.T-le oli omistatud esmane juhiluba. Vastavalt LS § 106 lg-le 3 peab esmase juhiloa omanik sõiduki juhtimisel paigutama sellele algaja juhi tunnusmärgid. Kohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt LS § 106 lg-st 3, peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või LS § 106 lg-s 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Seega on seadusandja seadnud algaja juhi tunnusmärkide kasutamise oluliseks tingimuseks selle, et need poleks sõidukile mitte üksnes paigutatud, vaid need peavad olema ka nähtaval kohal, teisisõnu teistele liiklejatele nähtavad. Seega on väärteoprotokollis leidnud õigesti kajastamist see, et sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kohus analüüsib ka kaebuse esitaja ja tema kaitsja seisukohti menetlusdokumentide materjalide tutvustamise ja üleandmise osas. Kiirusemõõteseadme protokolli ja väärteoprotokolli keeldus Z.T allkirjastamast. Asjaolu, et Z.T keeldus dokumente allkirjastamast, on kinnitanud tunnistajad E. Purgel ja L. Protsykova. Kohus peab ka antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks, need riimuvad nii omavahel, kui ka kogutud tõenditest nähtuvate asjaoludega. Kaebuse esitaja Z.T on oma seletuses ka ise kinnitanud, et ei soovinud materjale allkirjastada, kuna leidis, et pole midagi rikkunud (tl 18). Tunnistaja L. Protsykova ütluste kohaselt püüdis ta korduvalt isikule protokolli koopiat üle anda, kuid viimane keeldus sellest (tl 64). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt püüti protokolli koopiat talle ka tähitud kirjaga saata (tl 40-42), kuid isik kirjale järele ei läinud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil väidetu, nagu poleks talle menetleja poolt tähitud kirja saadetud (tl 55). Kaebuse esitaja ja tema kaitsja poolt viited väärteoprotokolli hilisemale vormistamisele ja selles tehtud paranduste arusaamatusele ei ole asjakohased. Kohus on seisukohal, et Z.T on ise oma käitumisega, mis seisnes soovimatuses väärteoprotokolli koopiat vastu võtta, põhjustanud olukorra, kus on tulnud teha parandusi väärteoprotokolli, seda temale koopia üleandmiskatsetega seoses. Kohus peab põhjendatuks väärteoprotokolli koostanud tunnistaja E. Purgeli selgitust, et 6 püüdis anda isikule üle väärteoprotokolli koopiat koos tema juhiloa ja sõiduki tehnilise passiga, kuid isik võttis sealt vahelt vaid oma dokumendid (tl 64). On ilmne, et isikule väärteoprotokolli koopia üleandmisel (kätte ulatamisel) peab olema sellesse märgitud see, et isik on selle kätte saanud, kuivõrd väärteoprotokolli koopia peab vastama originaalile. Olukord, kus Z.T vahetult protokolli koopia üleandmise hetkel keeldub koopiat vastu võtmast, tingis ka protokollile vastavasisulise märke tegemise. Niisamuti on seda väärteoprotokollis kinnitanud tunnistaja M. Hunt oma allkirjaga. Ka teine märge puudutab just asjaolu, et Z.T keeldus protokolli koopiat vastu võtmast, antud märke tegija L. Protsykova kinnitas seda ka kohtuistungil (tl 64). Kohus asub seisukohale, et Z.T poolt LS §
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. LS § 106 lg 3 ja LS § 15 lg 1 p 1 rikkumised on õigesti kvalifitseeritud LS §
S § 56 sätetest. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel LS § 227 lg 2 alusel võtnud õigesti arvesse KarS § 63 lg 1 nõuet, mille kohaselt, juhul kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Z.T-le määratud karistus põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise näol on igati põhjendatud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on hoolimata arvukatest varasematest liiklusalastest rikkumistest jätkanud üha uute rikkumiste toimepanemist, varasemalt määratud rahatrahve ei ole ta tasunud ja seega pole ka rahatrahvid oma mõju isikule avaldanud. Isikut iseloomustab ilmekalt asjaolu, et teda on liiklusalaste süütegude eest karistatud 24-l korral, sealhulgas 3 korda kriminaalkorras (2-l korral KarS § 424 ja 1-l korral KrK § 204 lg 1 alusel), lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud väärtegude eest on teda karistatud 12-l korral ning määratud rahatrahvid on tasumata. Kohus märgib siinkohal, et isikut on karistatud muuhulgas KrK § 204 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest, millega kaasnesid rasked tagajärjed. Isegi nimetatud raskete tagajärgede kaasnemine ning reaalselt täitmisele pööratud vabadusekaotuslik karistus ei ole takistanud Z.T hilisemalt toime panemast uusi liiklusalaseid rikkumisi 23-l korral, sealhulgas kahte kuritegu. Seega on tegu isikuga, kes suhtub hoolimatult nii liiklusnõuete järgimisse, kui õiguskorda ning kujutab ohtu teistele liiklejatele. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine üle sanktsiooni keskmise määra seetõttu ka igati põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodu põhjendusega, et varasemad karistused ei ole isiku väärtushinnanguid ja käitumist parandanud ning vajalik on eraldada isik pikemaks ajaks sõidukiga liikluses osalemast. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuse osas. Z.T kaitsja taotlus kaitsjale makstud tasu (350 eurot) hüvitamiseks tuleb jätta V™S §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata ning jätta see kulu Z.T kanda. Kohus juhindub V™S § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.