Väärteoasi nr 4-12-2098 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2012, Jõgeva Väärteoasja numb

) § 69 lg 5, § 33 lg 11 p 2. Sellega pani J.B toime

§ 224lg-s 2 ettenähtud väärteo (tl 11).

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Penti 02.05.2012 otsuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada (tl 17). Kergendava asjaoluna arvestati kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud (tl 17). Otsuses viidati

§ 14

lg-st 2 tulenevale ning leiti, et menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud väärteoprotokolliga, tunnistaja ütlustega ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja juhindus karistuse mõistmisel

§ 224lg-s 2 sätestatud sanktsioonist ja Kar

S § 56 lg-st 1. Kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga, arvestades karistuse määramisel ka menetlusaluse isiku varasema käitumisega ning sellega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise (tl 17). Sellest lähtuvalt määrati J.B-le

§ 224

lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest karistuseks põhikaristusena eriõiguse äravõtmine 4 kuuks (tl 17). J.B kaebus J.B esitas maakohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.05.2012 otsuse osalist tühistamist talle määratud karistuse osas ning muuta karistust sellisel määral, et J.B-le jääks juhtimisõigus alles, kuna ta sai hiljuti tööle, kus on juhiload vajalikud. Menetluse käik Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 9), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele ning kohustas kaebajat teatama, milliste tõendite uurimist ta taotleb ja milliste tõenditega ta oma kaebust põhjendab (tl 18). Kohtuväline menetleja taotles esitatud seisukohas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. 2 Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega ja tõenditega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja otsus on koostatud õigesti.

§ 224

lg 2 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Menetlusalust isikut on

alusel rahatrahvidega karistatud alates aastast 2007 17-l korral. 18.04.2007 on menetlusalust isikut karistatud ka

§ 7419lg 1 tunnustel.

Kohtuväline menetleja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab ära hoida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemine sama isiku poolt. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik ning konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et eelnevatel kordadel ei ole rahatrahvi määramine olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada V™S § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel V™S §-st
3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et J.B suhtes väärteoasjas nr 2490,12,001571 tehtud otsus tuleb jätta muutmata ning J.B kaebus rahuldamata. Kaebuses on J.B taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist, st talle määratud karistuse osas – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohus peab vajalikuks viidata V™S § 123 lg-le 2, mis sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht ka J.B süü ja kogutud tõendite osas, lahendamaks kõikvõimalikud V™S §-s 133 sätestatud küsimused ning mitte lähtuda üksnes esitatud kaebuse piiridest ning hinnata ainuüksi J.B-le määratud karistuse põhjendatust. 3.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Väärteokirjelduse kohaselt juhtis J.B 06.04.2012 kell 17.26 Palamuse vallas, Jõgeva maakonnas, Jõgeva-Palamuse-Saare 16-l km mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l, võttes aluseks laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,60 mg/l väljahingatavas õhus (tl 11,17). Selline kirjeldus vastab

§ 224

lg-le 2, mistõttu on kohtu hinnangul J.B-le etteheidetav tegu õigesti kvalifitseeritud. Väärteosündmuse toimumise asjaolusid ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et J.B poolt väärteo toimepanemist tõendavad tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistaja xxxxxxxxxx ülekuulamise protokoll ja J.B suhtes koostatud väärteoprotokollil menetlusaluse isiku poolt kirjapandud ütlused: juhtisin sõidukit, olin joobes. (tl 17). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati J.B 06.04.2012 kell 17.26 indikaatorvahendit kasutades alkoholijoove 0,384 mg/l ning seejärel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 mõõtetulemuseks 0,65 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugedes mõõtetulemuseks 0,60 mg/l (tl 12). Kohus on seisukohal, et alkoholijoobe tuvastamisel on järgitud PPVS §-st 724 ja siseministri 15.12.2009 vastu võetud määrusest nr 70 „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korrast“ tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt saab lugeda tuvastatuks, et menetlusalune isik J.B oli 06.04.2012 kell 17.26 alkoholijoobes (0,60 mg/l). Asjaolu, et J.B juhtis 06.04.2012 kell 17.26 alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit, kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxx (tl 15–16) ja menetlusaluse isiku J.B ütlused (tl 11). Ühtlasi ei ole J.B vaidlustanud süüküsimust kohtule esitatud kaebuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väärteoasja materjalidega tõendatud, et menetlusalune isik J.B pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. 4.Väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

§ 224

lg-s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab samuti, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seab või võib seada alkoholjoobes olev mootorsõiduki juht ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Mootorsõiduki juht, olles liikluses teiste osalejate, st kaasliiklejate suhtes suurema ohu allikaks, peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ning minimaliseerima temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältima igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja – võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates küsitav eelkirjeldatud juhi kohustuste nõuetekohane täitmine. Seetõttu tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Kuna karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud J.B varasema käitumisega. Karistusregistri teatest nähtuvalt on J.B eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude 4 toimepanemise eest rahatrahvidega (sealhulgas liiklusnõuete korduvad rikkumised, tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine, juhtimisõiguseta sõitmine, kiiruse ületamine), kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega kiiruse ületamise eest kuni 40 km/h. Erilist tähendust omab kohtu arvates asjaolu, et ka varasemalt on J.B karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades. Kuigi suuremas osas varem määratud rahatrahvid on J.B täidetud, st ära tasutud, ei ole kohtu hinnangul eelnevad karistused (peamiselt rahalised) suunanud J.B õiguskuulekusele. Aastal 2008 on J.B karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Olenemata eelnevatest karistustest on J.B pidevalt jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega on kohtu arvates põhjendatud kohaldada J.B suhtes

§ 224lg-s 2 ettenähtud rangemat karistusliiki ehk juhtimisõiguse äravõtmist.

Juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab isiku liiklusest eemaldada ning seeläbi J.B suhtes karistuse eesmärke saavutada. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmise karistusliigi kohaldamine täita üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teda karistatakse järjepidevalt, kuid karistuse eesmärke saavutamata, rahatrahvidega. Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat mõjutamist olukorras, kus isik on üldohtliku liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda (J.B varem juhtinud mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades) ja riiklik sund on ühiskonna huvides vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Kohus peab põhjendamatuks J.B suhtes aresti kohaldamist, kuna on seisukohal, et isiku vabadusõiguse piiramisega ei ole võimalik saavutada eelkirjeldatud eesmärke tõhusamalt, kui seda võimaldab juhtimisõiguse ajutine äravõtmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt J.B-le mõistetud karistusmääraga, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, arvestades nii eeltoodud asjaolusid kui ka kergendava asjaoluna kahetsust. Siinjuures osundab kohus, et nimetatud karistusmäär jääb alla sanktsiooni keskmise karistusmäära, mida võib pidada piisavaks karistuseesmärkide saavutamiseks. Kohus ei pea võimalikuks J.B-le määratud karistust vähendada ka põhjusel, et varasemalt on J.B kiiruse ületamise eest määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, mistõttu peab käesoleval juhul mõistetav karistus olema rangem.

1. J.B on kaebuses taotlenud karistusliigi muutmist põhjusel, et ta sai hiljuti tööle, kus tal on juhiload vajalikud. Kohus, eelnevast lähtudes, ei pea karistuseesmärkidega kooskõlas olevaks kohaldada J.B suhtes leebemat karistust kui juhtimisõiguse äravõtmine. Samas on oluline ka märkida, et J.B eelnimetatud väide töötamise ja selle juures juhtimisõiguse vajalikkus on käesoleval ajal tõendamata. Sellele juhtis kohus tähelepanu ka 29.03.2012 määruses, millega kohus otsustas J.B kaebuse menetlusse võtta ning milles osundas, et kaebuses ei ole märgitud, milliste tõendite uurimist soovitakse ja millega kaebuses toodud väiteid tõendatakse (tl 18). Kohus rõhutab, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt on J.B töötu (tl 11). Tõepoolest on J.B kaebuses viidanud Olio Projekt OÜ-le, kuid juhul, kui J.B pidas nimetatud äriühingut töökohana silmas, tulnuks J.B lisada teavet, kellena ja kui kaua on J.B töötanud ning millise kategooria juhtimisõigust J.B oma igapäevatöös vaja on. Siinjuures peab kohus siiski vajalikuks rõhutada, et iseenesest ei ole töökoha kaotus tingimata käsitletav sellise asjaoluna, mis automaatselt välistab isiku suhtes juhtimisõiguse äravõtmise kui karistusliigi kohaldamise. Õigusvastase teo toimepanemine on isiku risk, millest tulenevad toimepanijale piirangud ja kitsendused. Seega leiab kohus, et J.B väited ei tingi J.B-le määratud karistuse muutmist. 5
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb J.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud 4 kuud juhtimisõiguse äravõtmist jätta muutmata ning J.B kaebus rahuldamata. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt V™S § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kohtunik Ülle Raag 6