Obsah (6)

§ 424§ 121§ 199§ 209§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1899 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Kriminaal

§ 424

, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli 2012 otsus lühimenetluses süüdistatav Z.G apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav Z.G apellatsioon Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-1899 läbi vaatamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 24.04.2012 otsusega mõisteti Z.G lühimenetluses süüdi

§ 121

järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust,

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust ning

§ 424järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg-le 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõisteti Z.G-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 09.09.2010 kuni 10.09.2010, s.o 2 päeva, ja alates 27.05.2011 kuni 29.05.2011, s.o 3 päeva, kokku 5 päeva, ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Apellatsioonis esitatud taotlused Z.G taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja karistuse muutmist nii, et see jagataks reaalseks vangistuse ja tingimisi karistuse vahel. Määruskaebuse kohaselt esinevad Z.G puhul kergendavate asjaoludena puhtsüdamlik ülestunnistus, poolte leppimine ning kannatanupoolsete pretensioonide ja nõuete puudumine. Z.G märgib, et tal on naine ja väike laps, kes tema abi vajavad ning ta lubab talle pandavaid kohustusi täita ja tööle minna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et Z.G apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus, hinnates Z.G poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
2. Z.G taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning mõistetud vangistuse jagamist reaalse vangistuse ja tingimisi karistuse vahel, kuna leiab, et tema suhtes esinevad karistust kergendavad asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus Z.G-le mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud süüdistava süü astet, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatava isikut, võimalust süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu hinnangul puudusid Z.G süüd raskendavaid asjaolud ning süüd kergendavaks asjaoluks maakohus juba luges Z.G puhtsüdamliku kahetsuse. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et Z.G on varem kohtulikult karistatud, tal on kustumata karistused, teda on karistatud ka vangistusega ning ta ei ole varasematest karistusest enda jaoks järeldusi teinud. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on Z.G suhtes otstarbekas kohaldada vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis väljatoodud asjaolud karistuse kergendamiseks ei ole põhjendatud. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid, mida maakohus poleks teadnud või arvestanud ja mis peaks kindlasti tingima ringkonnakohtu poolt maakohtu otsusega mõistetud karistusele erineva hinnangu andmist. Kindlasti ei ole maakohtu otsusega Z.G-le 4 kuriteo eest mõistetud karistus, sealhulgas lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus ülemäära karm.
3. Ringkonnakohus märgib lisaks, et isikule mõistetud karistus pöörataksegi reegeljuhtumil täitmisele ning mõistetud karistuse ärakandmine on karistusseadustiku regulatsiooni ja kehtivat kohtupraktikat silmas pidades reegel ja karistusest tingimisi vabastamine erand. Karistusest tingimisi vabastamist rakendatakse vaid erandlikel asjaoludel, mida Z.G kui varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul ei esine. Ringkonnakohus rõhutab, et vangistusest tingimisi vabastamine tuleb ikkagi kõne alla vaid olukorras, kus isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede 2 suudab teda suunata edasisele õiguskuulekusele ja seeläbi karistuseesmärke täita. Kuna Z.G on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mh esimese astme kuritegude eest, ei ole tema puhul karistusest tingimisi vabastamine põhjendatud. Siinjuures ei saa Z.G puhul pere toetamise vajadus ja väikelapse olemasolu olla karistusest tingimisi vabastamise ja maakohtu otsuse tühistamise aluseks, sest ometigi oli nende olemasolu Z.G-le teada ka kuritegude toimepanemise ajal ja see asjaolu ei takistanud siis Z.G harjumusliku kriminaalse tegevuse jätkamist. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 alusel tuleb jätta läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Mati Kartau