4-12-3728/6

Väärteoasi 4-12-3728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.07.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2373,12,003836 N.L karistamiseks Liiklusseaduse § 224 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik N.L, isikukood xxx, elukoht xxx Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja N.L. Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Reegat LÕPPOSA Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.07.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2373,12,003836 N.L karistamiseks Liiklusseaduse § 224 lg.1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 11.10.2012.a. Vaidlustatud otsuse sisu: Menetlusalune isik N.L on vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.07.2012.a otsuse väärteoasjas nr 2373,12,003836, millega karistati teda liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 sätet selliselt, et 23.06.2012.a kell 23.58 Tõdva-Hageri tee 8 km, Saku vallas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli 0,18 +- 0,05 mg. Kaebuse sisu: Menetlusalune isik vaidlustas ülalpool nimetatud otsuse täies ulatuses, kuivõrd leiab, et talle mõistetud karistus on ebaproportsionaalne antud rikkumisega ning esimese korra kohta liialt range. N.L on nõus rahalise karistusega, mida aitab tasuda tema elukaaslane L. S. N.L ei eita, et tarvitas alkoholi 23.06.2012.a, selleks oli pudel õlut. Nimetatud pudeli õlut tarbis ära umbes 2 tundi enne sõitu, oma kainuses oli veendunud. Leiab, et tal on juhilube vaja, kuivõrd hetkel on töötu, kuid on saatnud oma CV erinevatesse ettevõtetesse märkega, et omab juhiluba. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et N.L kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik N.L oma kaebuse juurde ning taotles juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, kuivõrd juhilubade olemasolu on temal ainukeseks võimaluseks leida tööd. Selgitas, et nimetatud juhtumi pärast ei ole tema tuttaval võimalik teda tööle võtta, rikkumise pani toime oma lollusest – arvas, et alkoholi ei ole organismis. Kirjeldas, et sõitis mõnisada meetrit peopaigast kodu suunas, tema pidi olema kaine juht, autos oli veel tema suguvõsa. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebaja on väärteo toime pannud, rikkumine on tõendatud väärteomaterjalidega. Vastulauses on menetlusalune isik kirjutanud, et tema rahalised võimalused on väga piiratud, ta on töötu ning palub minimaalset rahatrahvi. Kohtuväline menetleja võttis seda arvesse ning karistas isikut alternatiivse karistusega, so juhtimisõiguse äravõtmisega. LS § 224 lg 1 näeb ette võimaluse karistada menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuks, tegemist on minimaalse karistusega. Kohtuväline menetleja palub kaebus jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohus, uuris ka järgmisi kirjalikke tõendeid: väärteoprotokoll AB1308584, millest nähtuvalt juhtis N.L 23.06.2012.a kl 23.58 ajal sõiduautot BMW 318i juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,13 mg/l; indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti 23.06.2012.a N.L alkoholijoobeks mitte vähem kui 0,13 mg/l; tunnistaja Pirko 2 Pärila ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt peeti 23.06.2012.a Saue vallas kinni N.L , kuivõrd sõiduk BMW 318i reg.nr xxx liikus kahtlase sõidustiiliga, isikuga vesteldes tundis alkoholilõhna mehe suust, tõendusliku alkomeetriga mõõdeti alkoholijoobeks mitte vähem kui 0,13mg/l; menetlusaluse isiku enda kohtueelsel menetlusel antud ütlused, milles tunnistab, et jõi 0,33 l õlut; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt N.L kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuivõrd liiklusjärelvalve käigus selgus, et tema suust oli tunda alkoholilõhna. Lisatud on ka menetlusaluse isiku vastulause, milles taotleb minimaalse rahatrahvi määramist. Kohus leiab, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, see on õigesti kvalifitseeritud ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei esine antud asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ega V™S § 29 väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus, et N.L tarvitas enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi – pudeli õlut, 23.06.2012.a peeti ta politsei poolt kinni ning temal mõõdeti alkoholijoove mitte vähem kui 0,13 mg/l. N.L ei eita enda poolt samal päeval alkoholi tarvitamist. Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhil ei tohi olla alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem, LS § 224 lg.1 kohaselt kui mootorsõidukijuhil on ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,13-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni, lisaks on võimalik karistada isikut lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmest kuni üheksa kuuni. Kuivõrd isik ei tööta, mis tähendab, et ta ei ole suuteline tasuma rahatrahvi, kohaldas kohtuväline menetleja karistusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks – tegemist on minimaalse võimaliku karistusega sellise õigusrikkumise toimepanemise eest. Kohtule on arusaamatu N.L ennastõigustav suhtumine, et ta tarbis õlut 2 tundi enne sõitma asumist, oma sisetunde järgi oli veendunud kainuses. Istungil veel selgitas, et arvas, et peol ollakse 3-4 tundi ning üks õlu ei jäta sellist tulemust. Temaga autos oli veel tema suguvõsa. Alkomeetrisse menetlusalune isik ei puhunud, kuivõrd tal ei ole seda autos. N.L, olles isikuks, kellele on omistatud juhiluba ning kes enne selle saamist on teadlik ka liikluseeskirjast ning mootorsõidukijuhile sõiduki juhtimisel esitatavatest nõuetest, sh mitte olla alkoholijoobes, on käitunud hooletult nii iseenda kui ka kaasliiklejate ja autos kaasviibijate suhtes. N.L, juhtides mootorsõidukit olles alkoholijoobes, ei veendunud enne sõitma asumist piisavalt hoolikalt oma kainuses – selleks veendumiseks ei saa olla isiku enda subjektiivne sisetunne. Alkoholijoobes juhtimise näol on tegemist ühiskonnale ühe enamohtliku süüteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kuigi N.L alkoholijoove oli minimaalne – lõpliku lugemina 0,13mg/l, ei vabasta see isikut süüst ega vastutusest. Kohus ei nõustu N.L seisukohaga, et rahatrahvi määramisel aitaks seda tasuda tema elukaaslane. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti võetakse arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid. Mõistes N.L-ile põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks, võib eeldada, et menetlusalune isik saab aru oma teo keelatusest ning edaspidi suudab käituda õiguskuulekalt. Kohtuväline menetleja võttis arvesse N.L majanduslikku olukorda – isik ei tööta. Olukorras, kus isikule määratud rahatrahvi tasuks menetlusaluse isiku lähedane inimene, ei pruugi 3 menetlusalune isik ise aru saada karistuse eesmärgist ning võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist, selline tegevus aga võib tekitada isikus ettekujutuse oma tegude karistamatusest. Mõistetud karistus on proportsionaalne N.L rikkumisega, samuti on tegemist õiglaselt määratud karistusega võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta N.L kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.07.2012.a. otsus väärteoasjas nr: 2373,12,003836 N.L karistamises LS § 224 lg 1 toimepandud väärteo eest muutmata. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud arvestades isiku rikkumist ja süü suurust. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-
2. Piret Liivo Kohtunik 4