4-12-3441/6

Väärteoasi nr. 4 – 12 - 3441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 31. oktoobril 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: D.A kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 24.09.2012 a. ja 10.10.2012 a. D.A kaebust Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 12, 008680 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et iga kord enne väljasõitu kontrollib sõiduki olukorda, eriti talvel. Auto seisab Astangu tasulises parklas ja seal oleva liikuva trepi abil saab vaadata autode katust ja selle puhastamist. Autode parklast sündmuskohani 4-5 km ja selle aja jooksul kõik veoki peal olnud jäätükid oleks ammu maha kukkunud. Sõiduki Toyota juht ehk kannatanu oli kohustatud jääma sündmuskohale ja kutsuma politsei, et saaks fikseerida jäätükid aga kannatanu lahkus sündmuskohalt. Kannatanuga ühes sõidukis olnud isikud olid omavahel tuttavad ja asjast huvitatud. Tunnistajate poolt antud ütlused ei ole ühesed ja temaga koos sõitnud tunnistaja ei näinud mingit kolmandat autot. Taotleb mõistetud karistuse tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et politsei tegi ta süüdi, kuid ta ei tunnista oma süüd. Tunnistaja Mart L annab ütlusi, et 16.04 hommikul mööda Tammsaare teed ja G4S peamaja lähedal, tema sõiduki ees sõitis veok, mille katuselt tuli jääkamakas tema sõiduki esiklaasi, mis kõrvalistuja osas purunes täielikult. Järvevana teel õnnestus see veok peatada, kuid juht ütles, et ei tea sellest midagi ja jätkas sõitu. Ta helistas politseisse. Tema sõidukis viibis elukaaslane ja viimase töökaaslane. Tunnistaja Kaia L annab ütlusi, mis haakuvad L omadega. Lisab, et tema nägi rekka reg. numbrit ja kirjutas selle mobiiltelefonisse. Tunnistaja Merilin R annab ütlusi, et mis haakuvad eelpool nimetatud tunnistajate ütlustega. Lisab, et sõidu ajal oli näha rekka katuselt jääkamakatelt jäätükkide kukkumist ja L poolt juhitud sõiduki möödasõidul rekkast, lendas rekka katuselt jääkamakas esiklaasi. Rekka katuselt jääkamakate kukkumine sundis sõiduki liikumissuunda muutma ja möödasõidul kukkus jääkamakas esiklaasi. L hakkas sõidukit peatama aga rekkajuht jätkas sõitu ja seetõttu jätkati sõitmist. Järvevana teel pärast raudteed L reastas oma sõiduki rekka ette ja sel moel antud märguandel rekka peatus. Nende sõiduki järgi sõitis kolleeg Iris ja peatas oma sõiduki. Tunnistaja Iris E annab ütlusi, et sõitis nagu igal hommikul tööle ja Tammsaare ärimaja juures märkas rekka katuselt jää kukkumist eesliikunud auto esiklaasi. Autod seisma ei jäänud, peatusid pärast raudteed. Ta peatas samuti sõiduki ja küsis sõiduautos olnud inimestelt, kas kõik korras. Ta andis autos olnud inimestele oma andmed ja sõitis edasi. Ta on kindel, et jääkamakas kukkus just sellelt rekkalt, mis jäi seisma. Tunnistaja Almar K annab ütlusi, et ta oli kaasreisijaks ja töökaaslaseks kaebaja autos ning nägi veoki ees seisma jäävat sõidukit. Seisma jäämine toimus Järvevana teel pärast raudteed. Sündmusest ta ei tea midagi. Sõiduk sõitis nende auto ette ja vähendas hoogu ning sel moel peatus ka rekka. Sõidukist tulnud juht rääkis tema töökaaslasega aga midagi otseselt nende jutuajamist ei kuulnud. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb täielikult kohtuvälises menetluses tehtud otsuse juurde ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tehtud otsus on põhjendatud ja väärteo toimepanek D.A poolt tõendatud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt 18.04.2012 a. vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kirjelduse kohaselt Mart L kasutuses oleva sõidukiklaas vigastatud ja mõlk katuse serval. Sündmuse osas ülekuulatud isikud, kes vahetult nägid D.A poolt juhitud sõiduki katuselt jäätüki kukkumist L poolt juhitud sõiduki esiklaasile, mille tagajärjel klaas sai vigastatud. Kohtueelse menetluse käigus D.A kuulati tunnistajana üle, mille käigus ta kinnitas, et ei märganud millegi kukkumist teise sõiduki esiklaasile. Samuti ei maininud, et igal hommikul enne väljasõitu kontrollib sõiduki katust, kuid kohtuistungil kinnitas enne väljasõitu katuse kontrollimist. 07.06 vormistati D.A suhtes väärteoprotokoll ja oma seletuses kinnitas, et enne väljasõitu kontrollis sõiduki katust. Väärteootsuses kirjeldatu kohaselt D.A poolt toimepandud väärtegu on leidnud kinnitamist kogutud materjalide ja tunnistajate poolt antud ütlustega. Seega tema tegu on kvalifitseeritav LS § 223 lg. 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 6 trahviühikut s.o. 24.00 eurot. Kohus ülaltoodu alusel leiab, et D.A poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: -Mart L ja temaga ühes sõidukis olnud isikud, samuti teise sõiduki juht Iris E ega Sergei D.A ei eita sõidukite peatumist Järvevana teel teisel pool raudteed. -pärast sündmust, järgmisel päeval Mart L pöördus politsei poole ja liikluspolitseinike poolt vormistati tema kasutuses oleva sõiduki ülevaatus, millega tuvastati sõiduki esiklaasi vigastused. -L sõidukis olnud isikud k.a. ka L kuulati tunnistajatena üle ja neid enne ülekuulamist hoiatati ütluste andmisest keeldumise ja valeütluste andmise eest ning nende poolt antud ütlused omavahel haakuvad ja kirjeldatud on üheselt arusaadavalt rekka katuselt jäätüki kukkumist L poolt juhitud sõiduki esiklaasile, mille tagajärjel klaas mõranes. -samad tunnistajad on vahetult ülekuulatud ka kohtuistungil ja tunnistajate poolt antud ütlused haakuvad kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused haakuvad omavahel ja nad on põhjalikult kirjeldanud sündmust. L poolt juhitud sõiduk sõitis vahetult D.A poolt juhitud rekka järel ning rekka katuselt kukkus jäätükke. Hoidmaks ära õnnetusjuhtumit, püüdis teostada rekkast möödasõitu ja sel ajal kukkus rekka katuselt järjekordne jääkamakas, mis langes sõiduki esiklaasile. Peatamaks rekkat, L möödus rekkast ja märguandel rekka peatus. Rekka juhi ja L vahel toimus ka jutuajamine, mille paikapidavust ei eitanud ka D.A. Tunnistaja L kirjutas rekka reg. nr. oma mobiiltelefoni mälusse. D.A eitas jäätükkide kukkumist tema sõiduki katuselt, kuid kohus ei saa eitada tunnistajate poolt antud ütlusi. Nad viibisid L poolt juhitud sõidukis ja sõiduk liikus vahetult rekka järel ning samuti nende järel sõitis samas suunas ka Eliase poolt juhitud sõiduk. E samuti oma ütlustega kinnitas jäätüki kukkumist L sõiduki esiklaasile. Kohtuistungile oli kutsutud ka D.A-ga ühes sõidukis viibinud K , kes ei teadnud juhtumist midagi, kuid kinnitas sõidukite peatumist teisel pool raudteed. Kohus ülaltoodu alusel järeldab, et D.A süü on leidnud tõendamist ettevaatamatusest ja kohtul ei ole mingit alust kahtluse alla panna tunnistajate poolt antud ütlusi nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtuistungil. Nende ütlused haakuvad sündmusega ja klaasile tekkinud mõrad ei saanud tekkida muul viisil, vaid tunnistajate poolt antud ütluste asjaoludel ja ajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: D.A poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse otsus väärteoasjas nr. 2302, 12, 008680 D.A karistamise kohta LS § 223 lg. 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühikut s.o. 24.00 eurot jätta muutmata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik