4-12-1904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-1904 Kohtukoosseis eesistuja Jul

§ 224

lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 16.08.2012 otsus Kaebuse esitaja xxxxxx xxxxxx H.O (ik: xxx, elukoht: xxxxx xxxxx) kaitsja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (Kuninga 24, 80010 Pärnu) RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 16.08.2012 otsus H.O väärteoasjas nr 4-12-1904 jätta muutmata.
2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
3. Välja mõista Advokaadibüroole Tamar riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti H.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista H.O-lt (ik: xxx) kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas 10220034796011, Swedpangas 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna liikluspolitseinik Marko Maidlas koostas 06.04.2012 väärteoprotokolli nr AB 1285882 selle kohta, et H.O 06.04.2012 kell 03.52 Pärnus Mai tn 24 ees juhtis Raul Hansenile kuuluvat mootorsõidukit Ford Escort, riikliku registreerimismärgiga xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,70 mg/l, millega ületab lubatud 0,1 mg/l piirmäära. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus H.O kirjeldatud teoga LS § 94 lg 1 ja § 69 lg 5 nõudeid ning pani sellega toime LS §

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Leides, et H.O tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt V™S §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks, taotledes menetlusalusele isikule 25 ööpäeva pikkuse aresti mõistmist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 2. Pärnu Maakohus tunnistas oma 16.08.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-1904 H.O süüdi LS §

§ 224lg 2 järgi ning karistas teda 11 ööpäeva pikkuse arestiga.

Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus, et menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis ja kohtuistungil on tõendatud mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta. Samuti on kinnitatud antud asjaolu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, otseselt tõendab joovet 0,70 mg/l kohta tõendusliku alkomeetri fikseeritud väljavõte ja näit protokollis. Viimasele viitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Seega on tõendatud kõik LS §

§ 224lg 2 järgi nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Nimetatud väärteod on ideaalkogumis Kar

S § 63 lg 1 alusel ja toime pandud H.O poolt kavatsetusega. Viimane on kinnitatud sellega, et H.O oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest ja sellest, et joobes sõita ei tohi, kuid tegi seda siiski. Enda tegu iseloomustades ütles H.O, et istus rooli seetõttu, et oli seltskonnas siiski kõige kainem. Samuti pool tundi enne sõidu alustamist koostati talle väärteoprotokoll seoses viina tarbimisega alaealise poolt. Järelikult ei ole enam kohane kasutada alaealise olukorra iseloomustamiseks sõna „kaine või kainus või kainem kui teised“. Seega anti talle eelnevalt ka tugev signaal politsei poolt, et ainuüksi alkoholi tarvitamine antud juhtumil on väärtegu, rääkimata siis muust. Ta oli teadlik, et ta ei ole kaine. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süüdlase poolt avaldatud kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus märkis, et süü suuruse määratlemisel on oluline arvestada seda, et samal päeval seoses väärteoga juba teistkordselt politseiga kohtumine ei avaldanud alaealisele mingitki mõju. 02.05.2012 väärteootsusest tulenevalt alaealine H.O tarbis viina. Pool tundi hiljem oli ta linnas edasi sõitvas autos juhina, sh kaassõitjateks oli mitu inimest ja tarvitatud alkoholi koguseks enda hinnangul ca 10 pudelit õlut. Üldpreventiivses mõttes joobes juht on potentsiaalselt ohtlik igaühele nii tiheasustusalal liiklevale inimesele kui autos olnud kaassõitjatele ning igaühe varale. Liiatigi puudus joobes juhil ka juhtimisõigus. Väikese riigi kohta on enam kui küll igal aastal liiklussurmasid ja vigastatuid joobes juhtide tõttu. Seetõttu jäädakse ilma pereliikmest, invaliidistutakse ja satutakse majanduslikesse raskustesse seoses tööst ilma jäämisega ja laenu jm kohustuste täitmise võimatuste pärast. Rääkimata korvamatutest moraalsetest kaotustest. Sageli joobes juhtidel puuduvad arvestavad võimalused ohvritele ja nende peredele kahjude korvamiseks. Tõendusliku alkomeetrinäidu järgi oli H.O joove väga lähedal ka KarS § 424 koosseisule – st kuriteokoosseisule. Seega oli näit väärteokoosseisu ülemistes piirides. Õnneks oli taas politsei õigel ajal õiges kohas. Alaealisest süüdlasele tuleb seega anda tugev signaal, et ta oma käitumist edaspidi muudaks seaduskuulekaks. Kohus, arvestades uuritud asjaolusid 2 kogumis, ei jõudnud siseveendumusele, et alaealine oleks saanud vajalikul määral oma rikkumise tõsidusest aru. Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et üksnes arest tegude üle järelemõtlemiseks võib alaealise H.O seaduskuulekale teele juhtida. Trahvid ja seega varasemad kokkupuuted politseiga ei ole alaealisele mõju avaldanud ja seetõttu toime pandud koosseisud on muutnud ka raskemaks. Istungil esitati trahvikviitungid, mille kohaselt varasemad trahvid on süüdlase ema poolt nüüdseks tasutud. Jätkuvalt trahvi kohaldamine süvendab alaealise vastutustundetuse kasvu, see ei ole tema tundeid, püüdlusi tabav ja arengut seadusekuulekale teele juhtiv. Seega antud juhtumil tarbetu eripreventiivne meede. Arvestades eeltoodut ja seda, et tegemist on alaealisega, pidas kohus vajalikuks mõista H.O-le arest alla ühe kolmandiku sanktsiooni määras, s.o 11 päeva. Kohus märkis, et üldkasulikust tööst alaealine istungil huvitatud ei olnud. Iseenesest üldkasulik töö oleks olnud alaealise arengu seisukohast veelgi parem, kuid töö tegemine peab olema vabatahtlik ja kogukonna huvides ning soovitavalt kasvõi osaliselt avalikus kohas. Vabatahtlikkuse eeldus H.O puhul puudub, mistõttu ei olnud võimalik ka seda kohaldada. Kohus selgitas istungil, et võimalus on minna karistust kandma juba järgmisest päevast, et see H.O õppetööd Pärnu Kutsehariduskeskuses ei häiriks. Apellatsioon ja selle põhjendused

1. Pärnu Maakohtu 16.08.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni H.O kaitsja L. Tamar, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, paludes tühistada maakohtu otsus karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista H.O-le kergema karistuse. Apellant leiab, et otsuse tegemisel on kohus oluliselt rikkunud materiaalõiguse norme karistuse kohaldamise osas, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Karistuse mõistmisel on kohus ebaõigesti hinnanud võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei andnud piisavalt tunnustust asjaolule, et H.O on oma tegu kahetsenud, on asunud (oli asumas) õppima Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse ja vahetanud elukoha, kolides õe juurde Pärnusse, mis katkestab tema suhteid varasemate sõpradega, kellega koos on süütegusid toime pandud. Kohus heidab menetlusalusele isikule põhjendamatult ette, et temale oli juba sel ööl koostatud väärteoprotokoll alkoholi tarbimise eest, kuid tema ei teinud sellest järeldusi. 06.04.2012 koostati esimene väärteoprotokoll, mille kohaselt on H.O tarbinud alkoholi kell 03.27 öösel samas linna piirkonnas. Vaatamata sellele, et tegemist oli alaealisega, kes oli ka joobeseisundis, jättis politsei ta sinna paika, kuigi öisel ajal alates kella 23.00 kuni 06.00 ei tohi alaealised väljas viibida ilma täiskasvanud saatjata (lastekaitse seaduse § 231 lg 2). Uus väärteoprotokoll oli koostatud kell 03.
2. Vastavalt politsei ja piirivalve seaduse § 729 lg-le 2 oli patrull kohustatud üle andma joobes alaealise isiku täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla. Politsei tegevusetus on soodustanud seda, et H.O pidas võimalikuks asuda järgmise süüteo toimepanemisele. Kohus ei ole süüdlasele selgitanud aresti asendamise võimalusi ega asendamise protseduuri; asjas puudub H.O selge seisukoht, et ta üldkasulike töödega nõus ei ole. KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus on aga otsuse resolutsioonis tunnistanud H.O süüdi kahes erinevas süüdistuses, kuid mõistis karistuseks 11 ööpäeva aresti, märkimata, milline on karistus iga paragrahvi järgi eraldi võetuna ja mis KarS § 64 lõigu järgi tuli neid liita. Nii LS § 201 lg 1 kui LS § 224 lg 2 näevad ette karistusena nii rahatrahvi kui aresti. Kohtuotsus on üles ehitatud raskeima väärteo põhjal, mille eest ei näinud kohus muud karistust kui arest. Samas kohtuotsuses puuduvad 3 põhjendused seoses karistuse määramisega LS § 201 lg 1 järgi. Kohtuotsus karistuse määramise osas ei ole kontrollitav, kuna jääb arusaamatuks, kuidas arestipäevade arv kujunes. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad väärteod on H.O poolt toime pandud esmakordselt, varasemad rahatrahvid käesolevaks ajaks on tasutud, kuid ka seda kohus arvesse ei võtnud. Ühtlasi väljendab apellant nõusolekut asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
3. Vastavalt V™S § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus H.O apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale, märkides järelepärimises, et juhul, kui kohtuväline menetleja ei soovi osaleda kohtuistungil ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, tuleb kohtuvälisel menetlejal esitada hiljemalt
4. oktoobriks 2012 ringkonnakohtule oma seisukoht apellatsiooni suhtes.
5. oktoobril 2012 esitas kohtuväline menetleja ringkonnakohtule oma seisukoha apellatsiooni suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et H.O katkenud suhe varasemate sõpradega ning elukoha vahetus oleks pidanud kohut mõjutama karistuse mõistmisel. Menetlusalust isikut on karistatud enne nimetatud rikkumist üheksal korral ning peale seitsmel korral. Menetlusinfosüsteemist nähtuvalt on varasemad rahatrahvid tõepoolest tasutud, kuid seda menetlusaluse isiku ema poolt. Kohtuväline menetleja ei saa keelata teistel isikutel menetlusaluse isiku eest rahatrahvi tasumist, kuid antud juhul on näha selgelt, et seetõttu ei ole rahalised karistused oma mõju avaldanud. Aresti mõistmisel kannab menetlusalune isik karistust ise ning tekib võimalus tema mõjutamiseks seadusekuulekamalt käituma. Vastasel juhul jääb isikule karistamatuse tunne ning arvamus, et ise ei pea alati vastutama. Nii eelnenud rikkumised kui ka antud kaasusele järgnenud rikkumised on suures osas seotud alkoholi tarvitamisega, mistõttu on seotus käesoleva rikkumisega olemas, olgugi, et liiklusseadus on suunatud liiklusohu kõrvaldamisele, alkoholiseadus aga avaliku korra kaitsele üldisemalt. Kainenema toimetamise kohustust ei ole politsei poolt rikutud. Menetlusaluse isiku juhtimiselt tabamisel tuvastati tema joobeseisund ning kuna tegemist oli alaealisega, tuli välja selgitada alkoholi tarvitamise fakt, kuivõrd see on eraldi karistatav alkoholiseaduse § 71 järgi. Tegemist ei olnud olukorraga, kus üks rikkumine avastati enne teist, vaid ühe rikkumise käigus tuvastati teine. Apellatsioonis märgitakse, et kohus ei ole alaealisele selgitanud aresti asendamise protseduuri ja võimalusi, seda just üldkasuliku töö osas. Istungiprotokollist nähtuvalt on lisaks alaealisele menetlusalusele isikule kohtuistungist osa võtnud tema kaitsja. Kaitsja ülesanne on esindada menetlusaluse isiku huve ning seetõttu oli kaitsjal võimalus täiendada alaealise teadmisi ning selgitada võimalusi. Alaealise puhul on kohustuslik kaitsja osavõtt kohtumenetluses (V™S § 19 lg 3) ja seda eesmärgiga tagada alaealise õigusi. Apellatsioonis on märgitud, et kohus oleks pidanud karistuse mõistmisel lähtuma karistusseadustiku § 63 lg 3 sätestatud karistuse liitmise reeglist. Kohtuväline menetleja ei saa sellega nõustuda, kuivõrd juhtimisõiguseta ning organismis alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on üks tegu. Tegemist on teoainsusega, kus ühtsest tahtest ning ajaliselt ja ruumiliselt tihedas seoses olevad osateod on vaadeldavad ühe teona ka objektiivse vaatleja jaoks. Antud juhul on tegu toime pandud sõiduki juhtimise alustamisega st sõidu alustamisel oli juht tarvitanud alkoholi ning ei omanud juhtimisõigust. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus on karistuse mõistmisel nimetatud põhimõttest lähtunud.
6. Kuivõrd ringkonnakohtu järelepärimise peale apellatsiooni suhtes kirjaliku seisukoha saatmisega väljendas kohtuväline menetleja oma nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus 4 menetluses, siis lahendab ringkonnakohus H.O kaebuse vastavalt V™S § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohus on käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditega lugenud tõendatuks H.O süü LS §

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta. Samuti on kohus tuvastanud, et nimetatud väärteod on toime pandud H.O poolt kavatsetusega. Apellandi väited seonduvalt politsei poolse politsei ja piirivalve seaduse § 729 lg 2 rikkumisega on seejuures asjakohatud. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud väärteod on ideaalkogumis KarS § 63 lg 1 alusel, st isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, ning õigesti mõistnud ühe karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on apellandi viide KarS § 63 lg-le 3 antud juhul asjakohatu ning apellandi väide, et kohtuotsus karistuse määramise osas ei ole kontrollitav, kuna jääb arusaamatuks, kuidas arestipäevade arv kujunes, on alusetu. Karistuse mõistmisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi ja lugenud karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi H.O puhtsüdamliku kahetsuse. Seega on alusetu apellandi väide, et kohus ei andnud piisavalt tunnustust asjaolule, et H.O on oma tegu kahetsenud. H.O on varem karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega, vaatamata sellele, et varasemad rahatrahvid on H.O poolt tasutud, ei ole varem kohaldatud karistused rahatrahvide näol tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohus märgib, et karistusena rahatrahvide kohaldamise eesmärk ei ole mitte süüdlaselt raha saamine vaid tema mõjutamine edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Seda, et varem kohaldatud rahatrahvid ei ole H.O puhul karistusena oma eesmärki täitnud, ei lükka ümber ka apellandi väidetav asjaolu, et H.O on asunud (oli asumas) õppima Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse ja vahetanud elukoha. Arvestades H.O õigusrikkumiste korduvust ja seda, et toimepandud süüteod on oma olemuselt muutunud raskemaks, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes aga asjaolu, et H.O puhul on tegemist alaealisega, on põhjendatud H.O-le aresti kohaldamine sanktsiooni madalamas määras, s.o 11 päeva. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kohus ei ole süüdlasele selgitanud aresti asendamise võimalusi ega asendamise protseduuri ning asjas puudub H.O selge seisukoht, et ta üldkasulike töödega nõus ei ole. Pärnu Maakohtu 16.08.2012 kohtuistungi protokollist (tlk 28-29) nähtub, et kohus on menetlusaluselt isikult küsinud: „Mis te arvate kas see on õigem, et kui mõistetakse suurem trahv mida te maksta ei suuda, või asendatakse see arestiga ja lähete arestimajja ja mõtlete järgi. Või on õiglasem, et teete ÜKT?“ Menetlusalune isik on kohtule vastanud: „Võtaks trahvi püüan ära maksta.“ Küsimusi menetlusalusel isikul ei olnud. Seega nähtub istungi protokollist, et kohus on menetlusaluselt isikult küsinud seisukohta ka üldkasuliku töö tegemise kohta, kuid menetlusalune isik üldkasuliku töö tegemiseks soovi ei avaldanud ega selleks oma nõusolekut ei väljendanud.

1. Ringkonnakohus nõustub H.O-le mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et H.O-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja 5 õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
2. H.O määratud korras kaitsjana esitas vandeadvokaat Ljudmila Tamar Advokaadibüroost Tamar (Kuninga 24, Pärnu, büroo tasub käibemaksu) apellatsiooni Pärnu Maakohtu 16.08.2012 otsuse peale. Kaitsja L. Tamar taotleb riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist ning töötasu väljamaksmist summas 32 eurot Pärnu Maakohtu 16.08.2012 otsusega tutvumise ja analüüsimise eest 1 tunni ulatuses ning 64 eurot apellatsiooni koostamise eest 2 tunni ulatuses, kokku 96 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o 19,20 eurot, kokku 115,20 eurot. Menetlustoimingul osalemise tasu välja mõistes lähtub ringkonnakohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast (tasumiskord). Tasumiskorra punkti 33 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 96 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o 19,20 eurot, mistõttu riigieelarvest eraldatud vahendite arvel tuleb määrata Advokaadibüroole Tamar väljamakstavaks summaks kokku 115,20 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis tuleb H.O määratud kaitsjale apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest makstud tasu katteks V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel H.O-lt välja mõista riigieelarve tuludesse 115 eurot ja 20 senti.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Malle Preimer 6