lg.1 p.1,
lg.5 ning pannes sellega toime AS § 71,
lg.1,
2) Vastavalt 06.07.2012.a koostatud väärteoprotokollile nr.AB1262997 06.07.2012.a kl 01.45 Harjumaal Tallinnas Kalevipoja põik 3 juures liikudes Smuuli tee suunas tuvastati, et V.M , juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg, olles eelnevalt
lg.2 p.3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes sellega
lg.5; § 90 lg.1 p.3 ning pannes sellega toime
Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks V.M-ile 30 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja palus kergemat karistust. Kaitsja taotles samuti kergemat karistust. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: 20.06.2012.a koostatud väärteoprotokolli kohta: Tunnistaja Helle Soots ütlused, et 19.06.2012 kl 22.45 aadressil Võru 16 maja taga spordiplatsil nägi, et sõiduauto BMW reg.nr xxx tegi sõites ringe, peatas nimetatud sõiduki, mille roolis oli alaealine V.M, temaga vesteldes tundis alkoholilõhna, alkomeetri näit oli 0,86 mg/l, juhil puudusid juhiload. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 19.06.2012 kl 23.48 oli V.M-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l kohta. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et V.M-i alkoholijoobe kontrollimiseks kasutati alkomeetrit AlcoQant 6020 nr.A111205, indikaatorvahendi reaktsioon 0,86 mg/l. lisaks esines V.M silmade punetus, reaktsioon oli häiritud, kõne oli kiire, samuti esines kergeid koordinatsioonihäireid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 19.06.2012.a juhtis V.M mootorsõidukit BMW 520i reg.märgiga xxx omamata selleks juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Menetlusaluse isikuna nõustus V.M protokolliga. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole V.M juhtimisõigust. 06.07.2012.a koostatud väärteoprotokolli kohta: Tunnistaja Jelena Vimberg ütlused, et 06.juulil 2012.a olles autopatrullis, kl 01.45 Kalevipoja põik 3 juures peatas kahtlase vingerdava sõidustiiliga sõiduauto BMW 520i reg.nr. xxx, mida juhtis V.M, tema suust oli tunda alkoholi lõhna, tal puudus sõiduki juhtimise õigus. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 06.07.2012 oli V.M-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 06.07.2012.a juhtis V.M mootorsõidukit BMW 520i reg.märgiga xxx omamata selleks juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et V.M-i alkoholijoobe kontrollimiseks kasutati alkomeetrit AlcoQant 6020 nr.A102603, indikaatorvahendi reaktsioon 0,70 mg/l. lisaks esines V.M silmade punetus ja suurenenud pupillid, kõne oli aeglane, samuti esines kergeid koordinatsioonihäireid. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole V.M kehtivaid juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 19.06.2012.a juhtis V.M mootorsõidukit BMW 520i reg.märgiga xxx omamata selleks juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Menetlusaluse isikuna kinnitas V.M, et on rikkumistega nõus. Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.M süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhiluba, olles alkoholijoobes ning olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tema käitumine sisaldab
lg.1,2; § 224 lg.2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane.
näeb ette vastutuse joobeseisundis sõiduki juhtimise eest, seega alaealist süüdlast karistatakse sealhulgas ka alkoholi tarvitamise eest, mistõttu tema tegu ei vaja eraldi kvalifitseerimist AS § 71 järgi, antud juhul isiku karistamine kahe erineva teo eest rikub PS § 23 lg-s 3 sätestatud kahekordse karistamise keeldu. V.M-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, tuleb V.M-ile AS § 71,
lg.1,2 ja
V.M ei tööta, seega tal puudub iseseisev sissetulek. Kohus asub seisukohale, et korduvate rikkumiste eest aresti määramisega on võimalik mõjutada alaealist süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varasemad rahatrahvid ei ole mõju avaldanud. KarS § 63 lg.3 kohaselt saab iga väärteo eest eraldi karistuse mõista vaid juhul, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Tegemist on ühesuguste korduvate rikkumistega, milliste eest tuleb V.M-ile mõista üks põhikaristus. Kohus asub seisukohale, et V.M-ile tuleb karistuseks mõista arest, mis tuleb ära kanda vahetult pärast vahi alt vabanemist. Kuivõrd menetlusalune isik on alaealine, kel puudub iseseisev sissetulek, jätab kohus menetluskulud (kaitsjatasu) riigi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VMS § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139, 199 lg.3 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.M
lg.2 ja § 224 lg.2 järgi ja mõista põhikaristuseks 19.06.2012.a ja 06.07.2012.a toimepandud rikkumiste eest arest 10 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on V.M-i vahi alt vabanemise päev (seoses tõkendi vahistamine muutumisega või seoses kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmisega). Menetluskulud (kaitsjatasu) jätta riigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.