ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti
21.09.2012 Tartu Maakohtu määrusega vabastati O.J talle Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. O.J-i kohustati katseaja jooksul täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 alusel määrati O.J-ile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; asuma tööle või võtma end töötuna arvele hiljemalt 1 nädala jooksul peale vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab; pöörduma 1 nädala jooksul vabanemisest sõltuvusprobleemidega tegeleva spetsialisti või asutuse poole ja alluma määratud ravile, milleks O.J on andnud nõusoleku. 07.01.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik L. P. kohtule erakorralise ettekande O.J-i kohta, milles teeb ettepaneku pöörata täitmisele O.J-ile Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12396 mõistetud karistuse kandmata osa, mille kandmisest ta Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega enne tähtaega vabastati. Erakorralise ettekande kohaselt ei allunud O.J talle kohtumäärusega pandud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et kriminaalhooldaja ettekandest ja O.J-i seletustest nähtub, et O.J rikkus talle ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel kohtumäärusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. O.J-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Teda on karistatud erinevate karistustega, s.h on ta korduvalt viibinud vangistuses. Vaatamata sellele pidas kohus veelkord võimalikuks anda talle võimaluse näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud ning suudab jätkata õiguskuulekana ning vabastas ta 21.09.2012 karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riski määrati ennetähtaegsel vabastamisel üheks lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtu hinnangul on O.J-ile antud korduvalt võimalusi end näidata seadusekuulekalt ning parandada oma eluviisi vabaduses olles, kuid ta ei ole suutnud seda teha. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu O.J palub tühistada maakohtu määruse ning jätta tema poolt kandmata karistuse osa 6 kuud ja 5 päeva vangistust täitmisele pööramata. O.J tunnistab, et rikkus kriminaalhooldusel olles talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Määruskaebuse kohaselt on O.J asunud tegelema oma alkoholisõltuvusega ning on pöördunud psühhiaatri V.H. juurde. Sellest tulenevalt ei ole ta karistuse täitmisele pööramisega nõus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et O.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata.
reguleerib vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega tuleb enne karistuse täitmisele pööramist
lg 5 alusel hinnata, kas on täidetud
lg 5 kohaldamise eeldused, kuid seejuures, eelduste olemasolu korral, ei saa kohus valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-45-12, p 41). O.J vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega, ühtlasi allutati teda käitumiskontrollile. Lisaks keelas kohus O.J alkoholi ja narkootikumide tarvitamise. Kriminaalhooldusametniku 07.01.2013 esitatud ettekandest nähtub, et O.J ei ole täitnud talle määratud kontrollnõudeid. Nimelt nähtub ettekandest, et O.J ilmus 28.12.2012 registreerimisele alkoholijoobes, milleks politsei fikseeris 1,24 mg/l kohta. Lisaks sedastas kriminaalhooldaja maakohtu 13.02.2013 istungil, et tööandja on O.J-iga lõpetanud töösuhte, kuna ta ei ilmunud alkoholi tarvitamise tõttu tööle. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et O.J ei ole motiveeritud täitma talle määratud kontrollnõudeid. Ta on rikkunud temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi määruskaebuses sedastab O.J, et ta on hakanud oma alkoholiprobleemiga tegelema, ei teki ringkonnakohtul samasisulist veendumust. O.J-i on varasemalt juba korduvalt karistatud alkoholi tõttu toimepandud kuritegude eest. Kohus on O.J-i tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel andnud talle võimaluse kanda osa oma karistusest vabaduses, kuid O.J on suhtunud hoolimatult talle kehtestatud kohustustesse. Lisaks on kriminaalhooldusametniku hinnang O.J-i katseajale negatiivne, kuna käitumiskontrolli ajaks püstitatud eesmärgid on jäänud suuremas osas täitmata. 2 Kohtukolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel antakse talle võimalus läbi õiguskuuleka käitumise ning kontrollnõuete järgimise näidata, et karistus on tema suhtes eesmärgi täitnud. Kuna O.J on oma käitumisega näidanud hoolimatut suhtumist kontrollnõuetesse, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kriminaalhooldus avaldab O.J-ile soovitud positiivset mõju. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et O.J on rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja seega on
lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine
Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.