← Eesti

1-13-1384/8

Obsah (5)§ 121§ 65§ 69§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-13-1384 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 04.märtsil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja

§ 121järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus B.I süüdistatakse selles, et tema 13.oktoobril 2012.a kella 11.45 paiku, olles alkoholijoobes, Tartu linnas Küüni tänaval kasutas tekkinud sõnavahetuse käigus füüsilist vägivalda A.H. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanut ühe korra rusikaga näopiirkonda ja üritas seejärel kannatanut veel ühe korra rusikaga lüüa, kuid kannatanul õnnestus rusikalöök tõrjuda ning B.I edasise ründe vältimiseks pikali suruda. B.I põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega A.H. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani B.I toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.I-le karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust B.I-le 25.jaanuari 2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-13610 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust, võrra ning mõista B.I-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendada B.I-le mõistetud 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 480 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.I tuleb süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub B.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning temal töökoha puudumist, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude ühekorraga täielik äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine süüdistatavale osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.I

§ 121j är gi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust B.I-le Tartu Maakohtu 25.jaanuari 2011.a kohtuotsusega nr 1-10-13610 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja

(4)kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kaheksa
(8)kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada B.I-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada kaheksakümmend

(480)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe
(1)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab B.I järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas –

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata B.I Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 1) B.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista B.I-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kaheksakümmend

(480)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa
(38)eurot 40 senti. Määrata, et B.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata selgituses kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.