Obsah (4)

§ 199§ 65§ 56§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-100 (12260101447) Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi F.U sü

§ 199

lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. jaanuari 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava F.U (F.U) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätta süüdistatava F.U apellatsioon Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu 07.01.2013 otsusega tunnistati F.U süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti F.U-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust, suurendades talle mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega mõistetud karistuse 9 kuu vangistuse võrra. Mõistetud 11 kuu pikkusest vangistusest loeti kantuks F.U poolt Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus – 2 kuud 13 päeva vangistust (ajavahemik 25.10.2012 – 06.01.2013) ning F.U poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 17 päeva vangistust. F.U karistuse kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse kuupäev 07.01.

2. Süüdistatav F.U esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav märgib, et Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega tunnistati ta süüdi teo eest, mille pani toime 18.04.
3. Juba 04.04.2012 oli menetlejale teada, et ta oli toime pannud vargusi ka 31.03.
4. Neid kuritegusid aga ei menetletud koos, sest menetleja jättis alusetult sarnased kuriteod üheks menetluseks ühendamata. F.U kahtleb, kas sellistel asjaoludel oli üldse seaduslikku alust veelkordsel kohtupidamisel ja talle juba mõistetud vabaduskaotusliku karistuse pikendamisel. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et süüdistatav F.U puudub apellatsioonis tõstatatud küsimuse osas apellatsiooniõigus, mistõttu apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
6. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Maakohtu otsuses on edasikaebekorda süüdistatavale ka selgitatud.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Süüdistatav pole oma apellatsioonis tuginenud ühelegi KrMS § 339 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ega kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete eiramisele. Selle asemel on ta tõstatanud küsimuse sellest, kas kohtupidamiseks oli üldse seaduslikku alust, kuivõrd menetluse esemeks olevad kuriteod olid menetlejale teada juba eelmise kohtuotsuse tegemise ajal. Seoses sellega selgitab ringkonnakohus süüdistatavale, et KrMS § 216 lg 3 p 1 kohaselt võib mitu kriminaalasja ühendada ühiseks menetluseks, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises. Sätte sõnastusest tuleneb, et tegemist on menetleja kaalutlusotsustusega ning kohustust menetleda kõiki kuritegusid ühises menetluses seadusest ei tulene. Riigikohus on tõepoolest leidnud, et kriminaalasjad, mille raames menetletakse ühe ja sama isiku erinevaid kuritegusid, tuleks üldjuhul ühendada ühiseks menetluseks, tagamaks süüdimõistmise korral isiku süü suurusele (

§ 56

) vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse (

§ 64) mõistmine (vt nt RKKKMo 3-1-1-24-11, p 10.2 ).

Samas võimaldab ka

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse hilisem mõistmine jõuda sama tulemuseni, kuivõrd ka siis kuulub liitkaristus mõistmisele

§-s 64 sätestatud korras, suurendades üksikkaristustest raskeimat või lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Seega ei anna süüdistatava kuritegude erinevates menetlustes lahendamine iseenesest alust väita, et süüdistatava õigusi oleks rikutud või tema olukorda raskendatud. 6. Lisaks märgib kohtukolleegium, et küsimus kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmisest on KrMS § 245 lg 3 kohaselt kokkuleppe esemeks. Nii nähtub ka 07.01.2013 prokuröri abi J. Vissaku, süüdistatav F.U ja tema kaitsja advokaat A. Kello sõlmitud kokkuleppest, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus taotletava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes on eraldi välja toodud nii käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteo eest taotletav karistus kui ka

§ 65lg 1 alusel moodustatav liitkaristus.

Kohtuistungil kontrollis maakohus, kas eelnimetatud kokkulepe väljendab süüdistatava vaba tahet. Nagu nähtub maakohtu istungi protokollist, on süüdistatav kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb selle juurde. Kokkuleppe juurde jäi ka süüdistatava kaitsja. Maakohus kinnitas kokkuleppe selles toodud asjaoludel, parandades üksnes kokkuleppes esineva aritmeetilise vea ning lugedes F.U poolt eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuseks kokkuleppes märgitud 2 kuu ja 12 päeva asemel 2 kuud ja 13 päeva. 2 Kirjeldatud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kokkuleppe sõlmimisel ning selle kinnitamisel maakohtus on järgitud kokkuleppemenetluse korda ning seega ei ole otsus KrMS § 318 lg 4 kohaselt apellatsioonimenetluses vaidlustatav. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätab ringkonnakohus süüdistatav F.U apellatsiooni läbi vaatamata. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3