Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku D.O käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 alusel on menetlusalust isikut D.O põhjendatud karistada arestiga üle selle keskmise määra, s.o 20-päevase arestiga, kuna varasem väärteoasjas määratud lühiajalisem arest ei ole suutnud isikut mõjutada hoiduma väärtegude toimepanemisest 4 ning et vabadust piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks tema poolt toimepandud süütegudega. Kohtu hinnangul saab sellises määras kohaldatavat aresti pidada käesoleval ajal piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuna kohtul ei ole alust arvata, et D.O hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid kohtuistungil läbiräägituna, võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva elu ning tööga seotud küsimused ning kohustab D.O asuma aresti kandmisele 16.11.2012. LkindlS § 661 lg 1 alusel karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest sätestab LS § 207, mis võimaldab karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Nimetatud D.O poolt toime pandud rikkumisi ei saa pidada rasketeks liiklusrikkumisteks ning seetõttu peab kohus piisavaks karistada teda trahviga kummagi rikkumise eest 10 trahviühiku ulatuses. Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 07.11.2012. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1 Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-3203 muutmata ja D.O kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 25.03.2013 RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta D.O kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 25. märtsil 2013. a Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.